KBFI keskkonnatoksikoloogia teadur Alla Khosrovyan selgitas, et mikroplast võib kahjustada elusolendeid mitmel moel. Lisaks organismi kudedele puhta mehaanilise kahju tekitamisele võib sellega organismi sattuda keskkonnast imatud kemikaale. "Plastiosakestest võib leostuda ka nende koostises sisalduvaid kemikaale. Plastile lisatakse selle omaduste parandamiseks lisaaineid. Need on polümeerstruktuuriga lõdvalt seotud ja võivad keskkonda lekkida. Need on väga mürgised," selgitas teadur saates "Tähelepanu! Tegemist on teadusega".

Pisikestele plastitükkidele on hakatud laiemalt tähelepanu pöörama alles viimasel kümnendil. Võimalike mõjude mitmetahulisuse tõttu on seega laiaulatuslike ja põhjapanevate järelduste tegemine raske. Khosrovyan keskendus oma töös sääseliigile Chironomus riparius. Tegu on laborites tihti kasutatava mudelorganismiga, kes kujutavad vabas looduses kaladele olulist toiduallikat. "Kui sääskede arvukus mingi reostuse tõttu langeb, näiteks mikroplasti tõttu, pole kaladel piisavalt toitu ja nende arvukus langeb," lisas teadur.

Katsetes puutusid sääsed kolm põlve järjest terve elutsükli vältel kokku nii lisanditeta plastiosakeste kui ka UV-lagundatud plastiosakestega. "Tahtsime mõista, milline on lisanditeta plastiosakeste endi roll, sest katse käigus leostuvad lisandid võivad tulemust mõjutada. Tegime katseid ka UV-lagundatud plastiosakestega, sest see on üks olulisemaid plasti lagunemise viise, mis muudab plasti hapraks ja muudab selle keemilist koostist. See suurendab mikroorganismidel võimalust selle lagundamiseks," selgitas Khosrovyan.

Uuritud sääskede elutsükkel vältab ühe kuu. Selle jooksul munevad täiskasvanud sääsed munad, munadest kooruvad vastsed, kes kasvavad ja arenevad settes. Täiskasvanud sääsed lahkuvad veest ja elavad õhus edasi. Seejärel munevad nad uued munad ja algab uus tsükkel.

Töörühm leidis, et täiskasvanuks saavate sääskede arvu vähendas nii kokkupuude lisanditeta kui ka UV-lagundatud plastiga. Samas tõusis see endisele tasemele kolme põlve jooksul. "See tähendab, et kuigi lisanditeta plastiosakesed annavad meie katseloomadele lühiajaliselt kahjuliku mõju, siis pikas plaanis pole see toksiline," järeldas Khosrovyan.

Teadur rõhutas siiski, et saadud tulemuste põhjal ei saa veel öelda, et mikroplast on täiesti ohutu. "Peame otsime veel tundlikumaid näitajaid, mida katseloomade puhul mõõta. Peame ka arvestama, et lähiaastatel kasvab mikroplasti hulk plahvatuslikult. Peame selleks valmistuma ning leidma õiged parameetrid ja tööriistad, et uurida põhjalikult plasti mürgisust keskkonnale," lisas Alla Khosrovyan.