Eelmise aasta üleilmset elektribilanssi vaadates selgub, et 30 protsenti toodeti taastuvatest ja keskkonnakoormuse mõttes puhastest allikatest. Uuring katab 92 protsenti maailma elektrit tootvatest riikidest. Peamine primaarne energiaallikas oli päike. Tulemus on tervitatav veel selle poolest, et päikesel asuvast tuumasünteesijaamast pärit maalaste vahetult kogutud energiahulk oli kaks korda suurem, kui vänge saastekoormusega söepõhistes soojuselektrijaamades vabastatud miljonite aastate eest siia saabunud päikeseenergia kogus.

Üle-eelmisel aastal oli taastuvatest allikatest elektri ammutamise tabeli ees veel tuuleenergia. Selle põhikomponent on samuti päikeseenergia. Küsimus on kogumise kulutõhususes.

Päikese- ja tuuleenergia kulutasuvus sõltuvad asukohast, taristust ja keskkonnateguritest. Tuuleenergial on enamasti suuremad esialgsed kulud suurte turbiinide ning maa- või merekasutuse tõttu. Paigaldatud mahu kohta võib aga tuul olla tõhusama energiatoodanguga. Üldiselt on mõlemad muutunud traditsiooniliste energiaallikatega väga konkurentsivõimeliseks. Pikema kasvutrendi najal paistab, et päiksepaneelide paigaldamise tempo kasvavad.

Maailmas on kokku lepitud, et selle kümnendi lõpuks saadakse üle 60 protsendi elektrist taastuvatest allikatest. Taastuvatest allikatest saadava elektri tootmise tehnoloogia suhtelise tõhususega arvestades kulgeb seadmete paigaldus teistsuguse loogikaga, kui lineaarselt kahekordistada lubatud elektri tootmine. Aega on kuus aastat. See tähendab, et enamus kasvust rajaneb praegustele tehnilistele lahendustele ja energia muundamise tõhususele. Sellest tulenevalt peab arvestama seadmepargi kasvamisega umbes kolm korda.

Arvestades Maailma Valuutafondi juhi hiljutise hoiatusega, et tehisintellekt tabab lähema kahe aasta sees maailma tööjõuturgu nagu tsunami, tasub mõelda päikesepaneelide paigaldamise oskuste omandamisele. Selle energiasektori kasvu kitsaskohaks ei ole paneelide nappus. Neid valmistatakse sellises tempos, et mõned vahendajad on kauba seismise tõttu pidanud otsima ellujäämiseks pankrotikaitset.

Päikesepaneelide paigaldamise probleemiks on paigaldamine ise. Puudu on vastava oskusega töökätest. Seetõttu küsivad olemasolevad rohkem raha, mille maksavad kinni kliendid. Neist osa loodavad otsust edasi lükates raha kokku hoida, põhjustades vähemalt mõneks ajaks veelgi suurema pudelikaela. Samas saaks ootamisele kulutatud ajal raha kokku hoida.

Või siiski? Elektrit saab siis, kui Päike paistab. Mida ise kohe ei kasuta, tuleb talletada akudesse, mida pole kuigi palju. Saksamaal on mai algusest päikesest saadavat elektrit toodetud nii palju, et hind kukkus 70 eurolt megavatt-tunni eest umbes üheksa euroni. Kaheksakordne langus on kliendile hea, aga võib röövida finantsjuhilt tervena elatud aastaid. Madala tarbimise ajal on olnud hind korduvalt negatiivne. Sarnaseid vahejuhtumeid võib näha ka siinse börsihinnaga elektri puhul.

Üks põhjus on päikesepaneelide metsik areng. Sõnavalik pole juhuslik. Eraalgatuslikult teretulnud nähtus kulgeb metsikus tempos ja üpris juhitamatult. Räägitakse lausa reguleerimata elektrienergia turust.

Eelmisel aastal toimus Saksamaa rekordiline päikeseenergia seadmete paigaldamine. Ajend oli majanduslik kasu, kuid tagajärg võib osutuda majanduslikuks kahjuks. Räägitakse energiahinna hävingust, kui koormuse nõudlust on 52 gigavati eest, aga tootmisvõimsust on pea 82 gigavatti. Olgu võrdlusmomendi loomiseks toodu Eesti aastane ca 8,44 teravatt-tunnine elektritarbimine, mille tootmiseks vajalik keskmine tootmisvõimsus on ligikaudu üks gigavatt.

Suvel, päikeseenergia tootmise tipphooajal on tarbimise ja tootmisvõimsuse vahe veelgi suurem, sest märgatav osa tarbijatest on välja lülitatud. Saksamaal kardetakse, et pärsitud kasumlikkus hakkab pidurdama riigis päikeseenergia tootmise arenguid.

Ilmselt pole kartus põhjendatud. Jaapanis ennustatakse, et tehisintellektiga seotud arendustegevuse energiavajaduse rahuldamise tulemusel peab tootmisvõimsusi suurendama veel 50 protsenti. Ennustus on tehtud aastaks 2050. Käesoleva kümnendi lõpuks peaks Jaapani elektrienergia tarbimine olema umbes 100 TWh. Kasvatades seda veel poole võrra, peab elektri tootmine saavutama umbes 170 gigavatise tootmisvõimsuse.

Jaapan on USA, Hiina ja Saksamaa järel nominaalse SKT põhjal suuruselt neljas majandus maailmas. Ümbrikunurgal arvutades saaks Jaapani elektrienergia vajadustest ca 80 protsenti katta Saksamaa tänase päikeseenergia tootmisvõimsusega.

Saksamaa asub majandusliku võimsuse edetabelis Jaapanist eespool. Eeldatavalt nõuavad TI-arendused ka seal elektrit juurde. Vahe Jaapaniga tuleneb tööstuse struktuurist. Jaapanlaste ennustustes kulub märgatav osa kasvavast elektritarbimisest TI-kiipe valmistavate vabrikute vajaduste katmisele. Lisaks on Jaapan Hiina ja USA järel maailmas kolmandaks suurim autotootja.

Saksamaa tööstus on struktureeritud teistmoodi. Selle optimeerimine TI abil võib energiavajadust pärssida või vähemalt aeglustada. Arvestades meie elu korraldust, on siinses maailmanurgas seoses päikeseenergia arendustega rohkem õppida Saksamaalt kui Jaapanist.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".