Mõned religioonid keelavad jumala kujutamist inimese vahenditega. Eesmärk on vältida ebajumalate kummardamist, kuis füüsilisi asju peetakse jumalikuks, luues nendele suunatud võltsi ja eksiteele viiva kultuse. Keelu sisu peitub arusaamas, et jumal on väljaspool inimese mõistmisvõimet ja teda ei saa esitada materiaalsetes vormides. Veel vähem siis veel ebapuhta inimese enda looduna.

Ühtlasi arvestatakse, et jumaluse immateriaalne olemus omab füüsilise maailma ülest vaimsust ja transtsendentsi. Seda inimesel pole, aga tal on võimalik selle poole püüelda. Sestap oleks taolise olevuse igasugune kuvamise katse naiivne ja seda teadlikult eirates ka solvav. Antud põhimõtet kohtab islamis ja judaismis, kus keskendutakse jumalale osutades pigem abstraktsele arusaamale kui tema füüsilisele esitusele.

Lisaks leidub filosoofilisi ja teoloogilisi teooriaid, mille järgi on ka ilu jumalik. Ilus nähakse jumalikku peegeldust või kõigevägevama loomingut, mis paljastab midagi tema enda olemuse kohta. Antud käsitluses peetakse maailma ilu jumaliku headuse ja loovuse ilminguks. Sestap tuleks ka ilusse suhtuda vaimse või transtsendentse kogemusena, mis ühendab inimesi kõrgema reaalsuse või jumaliku kohaloluga.

Transtsendents kajastab ideed eksisteerida väljaspool või kõrgemal normaalsest füüsilisest tasemest. Mõnedes filosoofilistes, spirituaalsetes ja religioossetes olukordades nähakse selles inimkogemuse ning arusaamise piire ületavat seisundit. Seetõttu seostatakse seda peamiselt jumaliku, inimesele käsitletamatu, ent ülima reaalsusega. Transtsendentseid kogemusi kirjeldatakse materiaalsest maailmast kaugemale ulatuvate, endast suurema, vaimse kirgastumise ja valgustatuse sündmusena.

Tehisintellekti ei tunnistata transtsendentseks mainitud religioosses mõttes. Filosoofilises arutelus võidakse TI idees näha aga inimvõimeid teatud intellektuaalsetes ülesannetes ületava transtsendentsuse võtmes. Näiteks infohulga käsitlemise ja sellest arusaamise piiride ületamisel konkreetsetes valdkondades, ent mitte väljamõeldud vaimsete või metafüüsiliste omaduste kehastamise mõttes.

Kuis jumala käsitlus jääb väljaspoole inimese mõistmise ja kujutamise võimeid, tärkab küsimus, kas inimest maailma tunnetamises ja kirjeldamises potentsiaalselt ületada võiv ehk ka ise transtsendentne tehisintellekt võiks olla võimeline hoomama inimesele kättesaamatut osa jumalikuks peetavast reaalusest. Et siis kuvada seejärel selle autori olemust. Juhul kui see ülesanne jääb ka TI-le teostamatuks või lihtsalt keelatuks, võiks küsida, kas see saaks hakkama inimesest paremini kasvõi jumaliku ilu vahendamisega.

TI enda käest küsides saab vastuseks, et üks või teine mudel võib luua abstraktseid kontseptsioone või tõlgendusi, mis esindavad midagi, mida võib pidada jumalikuks. TI ei saa luua aga kindlat pilti jumalast, nagu seda mõistetakse paljudes religioossetes traditsioonides. Seetõttu oleks ka igasugune tehisintellekti loodud pilt pigem kunstniku tõlgendus kui tegelik jumalakujutis.

Ilmselt ei ole paljud inimesed antud teemale mõelnud. Neile on lihtne öelda, et kusagil sotsiaalmeedias on TI abiga saadud hakkama jumala kujutamisega. Stanfordi Ülikooli juures tegutseva Interneti Observatooriumi raportist (pdf) selgub, et lühikese ajaga on selliseid pilte käidud vaatamas sadu miljoneid kordi.

Väidetavalt leidub kommentaaride segapudrust siira uskumise näiteid. Piltide esitajad teenivad nende abil likviidset tähelepanu, saades raha reklaame vahendades. Vaatajad ise raha ei maksa, vaid kulutavad oma aega ja tähelepanu. Ilmselt võivad neist mõned neist maksta ka oma vaimse tervisega. Kes ei tea, siis erinevalt kirikust, kus koheldakse lihtsameelsemaid samasuguse austuse ja väärikusega kui kõiki teisi, on sotsiaalmeedia jumalakartmatu ja küüniline paik.

Lisaks on TI leidnud rakendust ka jumaliku ilu kinni püüdmise teenistuses. Näiteks on hakatud korraldama esimest TI iluduskonkurssi. Võistlustulle asuvad TI abil loodud inimese ilu esitavad kandidaadid. Erinevalt jumala kuvamisega kaasneda võivatest religioossetest protestidest võib selles näites olla rohkem põhjust pahandamiseks ilmalikele maalastele või siis ka mitte.

Nimelt võetakse võistlustulle vastu vaid naiste kujutisi. Samas ei kujuta ju need naisi, vaid midagi naistega seotud transtsendentset. Kohtunikeks on kaks inimest ja kaks TI abil loodud virtuaalset modelli või mudelit. Võitja saab tiitli "Miss AI". Auhinnafond on 20 000 dollarit, mis antakse mõnele inimesele.

Võrreldes hiljem modellitööga teenitava tasuga on see üpris tühine summa. Virtuaalsed modellid on juba praegu reaalsus. Inimestele mõeldud brändid eelistavad virtuaalseid modelle just tänu inimesest vabanemisele. Nendega ei kaasne inimlikke probleeme ja neid võib tuunida vastavalt sihtrühmale.

Nendeks on inimesed, kelle jaoks kujuneb välja ebareaalne ilustandard. Seepeale püüavad ühed püüavad end kehalise ja vaimse tervisega riskide samasuguseks muuta. Teised ehmatavad tõelist inimest kohates ja lähevad tagasi ekraani ette.

Võimalik, et saabumas on aeg, kui sarnaselt mõnes usundis keelustatud jumala kuvamisele ei lubata enam ka inimest pildil kujutada, sest ta oleks jumalikult ilus. Neid ootusi ei tohi muidugi ebapuhtale bioloogilisele loomale laiendada.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".