Saksamaal leidis paari kuu jooksul aset kaks inimlikku sündmust. Praegu peetakse neid veel seaduserikkumiseks, kuid tulevikus tähistada lootuskiirt. Münchenis avalikkusega moodsat kunsti jagavas galeriis ilmus teadmata ajal piltide sekka lisandus. Euroopa ühes suuremas ja kunstiliselt hiilgava ning rahalises mõttes kuldse tasemega galeriis pannakse välja paljude kuulsate kunstnike haruldasi töid.

Nende näitlikustamiseks vaid mõne nimetamine jätaks tegelikkusest haleda mulje. Liiati on praegu oluline taies mõõtmetega 1,2 meetrit korda 60 sentimeetrit. Näitusesaalide vahekäigu seinale kinnitatud teos oli külastajatele vaadatav suhteliselt lühikest aega. Seejärel tagastati see autorile. Selleks osutus 51-aastane galerii tehnikaosakonna töötaja ehk meistrimees, kes oli ka innukas amatöörkunstnik.

Amatöör tuleneb ladinakeelsest tüvest ja tähistab armastajat. Inimese kirg kunsti vastu kõneleb sisemisest rikkusest ja ilumeelest. Sellesse peab suhtuma vahetu ja siira osavõtlikkusega. Edevuse suhtes ollakse põhjendatult tõrjuvamad.

Pildi autor pani oma töö välja galeriiga kooskõlastamata, sest soovis saavutada kunstnikuna läbimurret. Selle osas ei usaldanud ta ilmselt galerii kunstilist ekspertiisi ja uskus rahva imetlusse. Mõneti formaalselt mõistetava töösuhte lõpetamise kõrval kulmineerus vahejuhtum armastajarollile kohase traagikaga. Mehele määrati püsiv sisenemiskeeld ja ta ei saa galeriis väljapandud kunstist enam kunagi osa.

Paar kuud varem oli ilmunud uus taies ka ühe Bonni kunstigalerii seinale. Antud juhtum lahenes palju inimlikumalt. Pärast pildi avastamist riputasid galerii töötajad Twitterisse teate, et nende arvates on juhtum päris naljakas. Ühtlasi oleks neil hea meel teada saada, kes on pildi autor. Nad lisasid julgustusena, et neil pole tõesti ühtegi kurja kavatsust. Pildi looja võttiski galeriiga ühendust. Tegemist oli galeriid külastanud neiuga. Tema unistus oli näha oma pilti näitusel. Pilt pandi oksjonile ja sellest saadud tulu annetati kunstiga tegelevale heategevusorganisatsioonile.

Käesoleval juhul pole eesmärk jagada galeriisid ning neis töötavaid inimesi headeks ja halbadeks, kuigi ka seda tahku peaks hinge treenimiseks korra südamest läbi laskma. Need lood kujundavad tausta kolmandale kunstnikule, milleks on tehisintellekt.

Teadusajakirjas Nature avaldati loomingulist tööd valmistava TI keskkonda koormavale jäljele hoomatava suuruse andva uuringu tulemused. Sarnaselt krüptorahaga seotud suurtele keskkonnakahjudele on alanud arutelu TI ressursikasutuse ja saastemäära osas.

Allegoorilise paralleeli mõttes teadusmaalilma tulemusi tutvustavas tippgaleriis esitatud analüüsis võrreldi kunsti valmistamisel tehisintellekti mõju inimheiteid maha jätvate nn päris kunstnikega. Leiti, et tehisintellektisüsteemid eraldavad ühe pildi kohta 310–2900 korda vähem süsihappegaasi ekvivalente, võrreldes sama tööd tegevate inimestega.

Seega oleks viimane aeg ja kiiremas korras vaja inimestel kunsti tegemine keelustada. Mis tehtud, see tehtud! Kes soovivad maailma saastanud kunstnike töid vaadata, külastagu vanu pilte näitavaid galeriisid.

Samas on õigustatud küsida, kas TI valmistatud kunst on ka midagi väärt? Inimesed on küll räpakad, aga nad vähemalt teevad midagi hingele. Midagi, mis rajaneb teiste inimestega jagatud kogemusele, valudele ja rõõmudele.

Antud küsimusele aitab vastata teine ajakirjas Nature avaldatud uuring. Teadlased valisid välja viies visuaalse kunsti žanris, kubismist impressionismini, 20 seni vähe tuntud kunstiteost. TI-põhisele Midjourney pildigeneraatorile anti ülesanne luua samades žanrites teised 20 pilti. Seejärel paluti umbes 200 vabatahelikul hinnata, kui palju neile pildid meeldisid. Lisaks paluti kirjeldada, mil määral tekitasid pildid positiivseid emotsioone ja kas nende arvates oli pildi loonud tehisintellekt või inimene.

Osalejad pakkusid sageli, et tehisintellekti kujutised on loonud inimesed ja ehtsad kunstiteosed on teinud TI. Enamgi veel, inimesed eelistasid selge ülekaaluga tehisintellekti loodud pilte ja tunnistasid, et need kutsusid sagedamini esile positiivseid tundeid.

Uuringu autorid olid ilmselt natukene ehmunud. Nad paluvad ulatuslike järelduste tegemisega piiri pidada. Nad pakuvad ühe ettevaatlikkusele kutsuva põhjusena, et järsku osalejatele ei meeldinud nende subjektiivselt valitud kunst. Samuti võis valimi väiksuse tõttu osalejate maitse olla kaldu mõne eelistuste suunas. Pole ka võimatu, et kuna TI-süsteemid õpivad maalima inimeste, tihti väga tuntud taieseid analüüsides, kuvandub see nüüd masina loodud tööde läbi inimeste alateadlikes eelistustes jne.

Eriti huvitavaks leiuks tuleks pidada aga osalejate negatiivset reaktsiooni, kui nad pidasid pildi autoriks tehisintellekti. Isegi kui selle oli loonud inimene, piisas inimese enda veendumusest, et kehva pildi autor pidi olema TI. Pidades omakorda TI pilti inimese looduks, hinnati teost kõrgemalt. Maailma valitseva meeleolu taustal on isegi tore tõdeda, kui inimesed on omade poole kaldu.

See toob tagasi alguses lubatud ennustuse juurde. Kui praegu peetakse kunstigaleriisse inimese poolt sokutatud taiest kuritegelikuks, siis tulevikus, kui kunstisaale täidavad keskkonnasõbralikud ja kitšlikud TI loodud taiesed, läidaks galeriisse oma teose smugeldanud amatöörkunstniku juhtum südametes lootusesädeme.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".