X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

DNA-analüüs paljastab kartuli- ja viljasordi paari päevaga

Foto: Minupilt.err.ee/Liina Uurman

Eesti teadlased on loonud andmebaasi, millesse koondatud kartulite ja teraviljasortide sõrmejäljed võimaldavad määrata kartuli- või viljahoidlas oma aega ootavate mugulate ja terade täpse sordi mõne päevaga.

"Õige sordi valimine on väga oluline, sest sordist sõltuvad taime enda omadused. Sellest sõltub see, kuidas see kasvab ja millise maitsega tooteid saab sellest pärast toota, mistõttu on see oluline nii põllumehele kui ka hobikasvatajale. Kui tegemist on suuremahulise põlluga ja tootmine on väga suur, võib vale sordi maha panemisest tulla tohutud rahalised kahjud ja kannatab ka eestlaste toidulaud," tõdes maaelu teadmuskeskuse taimebiotehnoloogia osakonna juhataja Kristiina Laanemets saates "Tähelepanu! Tegemist on teadusega.".

Põllumeeste, aga ka hobikasvatajate probleemile lahenduse leidmiseks otsisid maaelu teadmuskeskuse ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased välja DNA markerid ehk kartuli- ja viljasortidele ainuomased sõrmejäljed.

"Projektiga alustades valisime välja kõige olulisemad kaera-, odra ja nisusordid, mis on olulised Eesti kontekstis ja mida oleks oluline eristada. Nendele koostasime me nn DNA-sõrmejälgede andmebaasi. Selle järgi on võimalik tuvastada, kui keegi tuleb ja küsib, mis kartul mul aias kasvab. See on selle meetodiga võimalik," märkis maaelu teadmuskeskuse taimetehnoloogia teadur Anna Ivanova Pozdejeva. Kokku on teadlaste loodud andmebaasis 56 kartuli-, 67 odra- ja 91 nisusordi sõrmejälg.

"Sortide geneetiline eristamine võib olla tähtis näiteks siis, kui laos on seemned ja pole päris kindel, kas tegu on suvi- või talinisuga ning ei ole võimalik sordi määramiseks oodata, kuni taim kasvama läheb. Geneetiliselt on võimalik teha seda loetud päevadega. Selle põhjal saab teada, kas vili tuleb maha paha ühel või teisel ajal," sõnas Laanemets

Pozdejeva kinnitas, et meetod on märksa kiirem kui seemne põllule mahapanek. "Kõigepealt on vaja DNA-d eraldada taimsest koest. Selleks sobib ükskõik milline taimeosa ja see võtab umbes kolm tundi. Pärast on vaja teha PCR-analüüs, mis on meil kõigil Covidi-ajast meeles. Kokku võib võtta see paar päeva," selgitas teadur.

Siinkohal on aga väga oluline silmas pidada, et teadlased ei suuda tuvastada praegu kõiki maailma sorte. "Kindlasti tuleb seda andmebaasi laiendada, sest igal aastal tulevad sordilehte uued sordid. Igale uuele sordile tuleb uus DNA sõrmejälg ja ei ole ka välistatud, et sinna juurde tuleb lisada veel markereid, et oleks võimalik eristada rohkem sorte," sõnas Pozdejeva

Kõik Eestis olulised sordid on siiski Laanemetsa sõnul praegu andmebaasis olemas "Sordiaretus on väga kallis ja ajamahukas, mistõttu oleks väga kahju, kui põllumees paneks põllule vale sordi ja tema saak kannataks. Edaspidi saame aidata põllumehel tuvastada, kas tegemist on ikka õige sordiga," viitas juhataja.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Tähelepanu! Tegemist on teadusega"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: