X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Arst: nohurohud aitavad, kuid võivad olla ka eluohtlikud

Uuringud tõhusamate viiruse leviku tõkestamise viiside osas käivad.
Uuringud tõhusamate viiruse leviku tõkestamise viiside osas käivad. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Pakase ja viiruste tulekuga haarab üha rohkem inimesi nohurohtude ja ninasprei järele. Milline on selliste ravimite pika- ja lühiajalise tarvitamise mõju meie ninadele, rääkis Novaatorile Tartu Ülikooli otorinolarüngoloogia arst-õppejõud ja kliinilise meditsiini instituudi kõrvakliiniku juhataja Mihkel Plaas.

"Tuleks alustada sellest, et nn nohurohud jagunevad mitmeti. On olemas põletikuvastase toimega glükokortikosteroidipõhised ninaspreid, nagu "Nasonex", "Flixonase" ja "Avamys", ning tursevastase toimega spreid, nagu "Sudafed" või "Xymelin"," sõnas Plaas. 

Tema sõnul on tursevastased spreid (dekongestandid) farkmakoloogiliselt adrenergilise toimega ja sisaldavad toimeainet ksülometasoliin või mõnda selle analoogi. Need toimivad omakorda ninaveresooni ahendavalt, mis seeläbi alandab ka nina limaskestade turset, lisab arst. 

Plaasi hinnangul sobivad samas pikaajaliseks kasutamiseks ja regulaarseks raviks vaid steroidhormooni põhised ninapihustid. "Dekongestantspreid on näidustatud vaid lühiajaliseks kasutamiseks, neljaks kuni seitsmeks päevaks. Pikemaajalisem kasutamine viib võõrutusnähuna nn nohurohu sõltuvuse ehk riniidi tekkeni," ütles teadlane. 

Samas lisas Plaas, et tegemist ei ole mitte psühhogeense, vaid füsioloogilise sõltuvusega. Pidevalt veresooni ahendavaid ained ninna manustades ei suuda nina veresoonkond end enam  ravimiteta ise kokku tõmmata. See tähendabki, et tekib pidev vasodilatatsioon ja limaskesta tursesolek. 

Tursevastaste tabletiravimite puhul peab Plaas sõltuvuse teket ebatõenäoliseks, kuid toonitab, et nende kasutamine on seotud potentsiaalselt eluohtlike kõrvaltoimetega. "Näiteks soovitas Euroopa Ravimiamet hiljuti suukaudsete dekongestantide kasutamist vältida või kasutada äärmise ettevaatlikkusega kõigil neil, kel esineb mõni kardiovaskulaarne haigus, nagu kõrgvererõhutõbi," lisas teadlane. 

Aga kui ninast pärast nohurohu pruukimist verd tuleb? 

Plaasi sõnul võivad kõik ninaspreid olenemata toimeainest (sh soolveepõhised) põhjustada kõrvalnähuna nina limaskestade kuivamist ja veritsemist. "Need veritsused on üldiselt tagasihoidlikud ja teatud hetkedel ka aktsepteeritavad," selgitas arst. 

Näiteks peavad kroonilise rinosinusiidiga patsiendid tema sõnul iga päev kasutama steroidaerosooli, mille puhul on vähene ninaveritsus ravitoimet arvestades tavaline ja üldsegi mitte ohtlik kõrvalnäht.

Vaatamata sõltuvusohule ja verejooksule pidas Plaas dekongestantspreid siiski heaks vahendiks, millega ägeda rinosinusiidi (rahvakeeli külmetusnohu, viirusnohu ja põskkoopa põletik) korral nina turgutada. 

"Nende toime haiguse sümptomaatikale on kiire ja efektiivne. Meeles tasub lihtsalt pidada, et dekongestantide kasutamine ei lühenda haiguse kestust ja ka viirusnohu vajab paranemiseks keskmiselt seitse kuni kümme päeva. Kui kaebused on kestnud kauem kui neli nädalat, tuleks aga kindlasti pöörduda perearsti poole," rõhutas Plaas. 

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: