Robotite alampalga puudumine paneb proovile Asimovi robootikaseadused
Asimovi esimese robootikaseaduse kohaselt ei tohi robotid oma tegevusega inimestele kahju teha. Paraku paistab, et robotite kiirelt kasvava kulutõhususe tõttu on lähituleviksu mõistlik vallandada terve hulk palgatöölisi, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Ulmekirjanik Isaac Asimov avaldas 1950. aastal lühijuttude kogumiku pealkirja all "Mina, Robot". Inimeste, robotite ja moraali seoseid käsitlevad lood põimuvad kokku läbi väljamõeldud tegelase, kes jutustab neid lugusid 21. sajandi reporterile, teisisõnu meile.
Jutustustest kirjeldatakse, kuidas robotid töötavad koos inimestega ja inimeste seas. Nende lugude kaudu tõstatas Asimov robotite piiratud iseseisvuse ja suveräänsusega seonduvaid teemasid. Neid edasi arendades esitas ta meile kui inimestele aruteluks ja vist ka julgustuseks kolm robootikaseadust, mis pidanuks kaitsma nii inimesi kui ka roboteid. Viimaseid peamiselt nii palju, et nad ennast lõhkudes inimest hätta ei jätaks.
Kunagine kujutlusvõime test õlg õla kõrval inimestega koos töötavatest robotitest on saamas käegakatsutavaks reaalsuseks. Äratades Asimovi-aegse vestluse, kui robotkaaslased hakkavad näitama võimeid, mis konkureerivad ja isegi ületavad inimeste omadega, tekib küsimus: kas me kasvatame abilisi või loome konkurente?
Asimov uskus uue olustiku kontrollitavusse ja inimkonna üldiselt helgesse tulevikku. Näiteks Arnold Schwarzeneggeri kehastatud Terminaator näib algul inimkonnale ohtlikuna. Sarja arenedes osutub inimese välimusega tegelane aga kaitsjaks, kes töötab koos inimestega ja võitleb teiste ohtlikumate robotitega. Terminaatori lood rahustavad samuti uskuma, et robotid hakkavad erakorralistes oludes inimesi kaitsma ja nendega koostööd tegema. Just nagu oleks lugenud Asimovi pakutud reegleid.
Uudisvoogudes hüppeliselt suurenenud inimlaadsete robotite teema esinemissagedus viitab uue reaalsuse lähedusele. Esimeste seas tutvustas Elon Musk väikest inimest meenutavat kahe jala ja kahe käega robotit. Teslabot peaks juba lähiajal asuma tööpostile. Hiinas avaldati aastaks 2025 humanoidrobotite tootmist kavandav riiklik programm. USA-s algasid esialgu aastas 10 000 humanoidrobotit valmistava vabriku ehitustööd.
Robotikesksete äriplaanide näiteid on lihtne leida. Seda ilmsemalt on raha asunud liikuma robotiärisse ja võidujooks juba alanud. Kui veel mõni aeg tagasi olid uueks "kullaks" nutitelefonid, siis järgmiseks eldoraadoks on ilmselt humanoidrobotid. Oodata võib Apple'i, Samsungi, Motorola, Nokia, Google'i jt kahejalgseid tegelasi.
Põhjus on majanduslik. USA filmi- ja autotööstuses hiljuti lõppenud streike võib võtta samuti märgina muutustest. Filmide vallas püüti inimestest loojaid kaitsta ChatGPT-laadsete sõnaseadjate ja näitlejaid imiteerima õppivate masinate kasutamise eest. Tehisintellekt võiks olla kulutõhusam. Inimesi rahustav kokkulepe on ajutine ja kehtib 2026. aasta kevadeni.
USA autotööstuse ametühingud võitlesid kõrgema tunnipalga eest. Antud ettevõtlussuunda ümbritseb samuti revolutsiooniolustik. USA autotööstuse suure kolmiku Fordi, GM-i ja Stellantise summaarset väärtust mäekõrguselt ületava Tesla autosid toodetakse kõrge automatiseerituse ja ametühingusse mitte koondunud töötajatega.
USA autotööstuse tööliste streigi tulemusel lepiti järgmiseks neljaks aastaks kokku, et praegu tööle asuja tunnitasu 15,78 dollarit tõuseb leppe lõpuks üle 40 dollari. Samal ajal hinnatakse, et peagi inimese kõrval tööle asuva kahejalgse roboti tunnihind on esialgu 10–12 dollarit ja langeb seejärel 2–3 dollari peale. Robot õpib ja muutub tublimaks töötajaks. Erinevalt inimesest selle kulud hoopiski vähenevad.
Andmed pärinevad lähiajal Amazoni ladudes tööle asuvate humanoidrobotite majanduslikust analüüsist. Amazoni laod on juba kõrge automatiseeritusega ja neis töötab roboteid juba praegu väga palju ehk üle 750 000 roboti. Viis aastat varem oli neid "kõigest" 45 000. Enamik praegustest robotitest on sellised riiulite vahel vuravad kastikujulised tõstukid, mille tegevusradasid kaitsevad inimestele suunatud keelumärgid.
Tööle võetavad humanoidrobotid asuvad seevastu tööle koos inimestega. Esialgu on robotite ülesannes igasugune kõrge korduvusega tegevus, nagu tühjade kaubakorvide kokku kogumine ja teisaldamine. Robotist abilised peaks vabastama töötajate aega tühisemast ja väikese vaimse hõivatusega ülesannetest ning andma võimaluse astuda samm tagasi, vaadata, kuidas tellimusi täidetakse ning nuputada uusi viise, millega kliente rõõmustada ja paremini teenindada, märgitakse Amazoni nägemuses.
Need pole ka robotile just kõige keerulisemad ülesanded. Tegevused, mille kõrvalt inimestega koos töötamine ja nende ülesannete täiendav õppimine võiks väsimatule robotile olla enam kui teostatav. Erinevalt inimestest, keda peab individuaalselt koolitama, piisaks robotite puhul uute oskuste kopeerimisest.
Streikide tõttu tõusis Amazoni laotöölise tunnitasu 16 dollarile. Asimovi robotitele mõeldud reeglites ei olnud kirjas, et need ei tohi teha sama tööd palju odavamalt.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"