Austraalia lõunaosas Tasmaanias palus kohalik naisterahvas kolleegidelt mõistmist, kui ta kontorisse ei tule. Põhjuseks olevat tema auto blokeerinud umbes 600-kilone hüljes. Uudis võikski jääda omaette kurioosumiks, piirdudes vaid küsimusega, kui kaugele on inimene jõudnud, et peab oma õigustuseks pakkuma sedavõrd utoopilise vabanduse.

Ajastule kohaselt võib veel kahtlustada kodus ja kontoris töötamise ümber käivat võitlust. Koroonaaegne kaugtöö mõju töö korraldusele oli sedavõrd jõuline, et kodust töötama jäämise poolt ja vastu seisukohad lainetavad praeguse ajani.

Tasmaanlanna kaitseks kõneleb siiski kolleegidele saadetud pilt, millel auto ees kõhutab hiigelsuur hüljes. Kohalikele on need loomad tuttavad. Valdavalt ilmuvad nad ikka aeg-ajalt rannaliivale. Seekordne isend oli leidnud lihtsalt tee kaugemale. Eksperdid lükkasid ümber lootuse, et hülge saaks toiduga aiast välja meelitada. Nende hinnangul jääb loom sinna ilmselt mitmeks nädalaks, sest tal on kõht täis ja otsis nüüd kohta pikemaks puhkamiseks. Tasmaanias kestab talv maist augustini ja seal on parajasti kevad.

Niipalju siis hüljestest. Põnev on ka inimeste kaugtöösse suhtumise teema. Näiteks Amazon keeldub edutamast kodutööle jäävaid töötajaid. Firma sätestas esmalt veebruaris kõikidele ettevõtte töötajatele alates Tasmaania talve hakust ehk maist kohustuse viibida kontoris vähemalt kolm korda nädalas. Seepeale esitas üle 30 000 töötaja kontoris töötamise kohustuse vastase petitsiooni ja paljud lahkusid töölt. Pandeemia ajal suure veebipõhise ostubuumi vajaduste rahuldamiseks palgati palju uusi töötajaid kokkuleppel, et nende töö toimub täielikult kaugtööna.

Protestist hoolimata Amazon ei taganenud, vaid kohustas juulis kaugtöötajatel asuda elama nende meeskonnaliikmetega kontorite "keskuste" lähedale. Ümberasumisest keeldujale pakuti võimalus otsida mõni teine tingimustele vastav meeskond või siis nõustuda "vabatahtliku töölt loobumisega", millega käis kaasas etteantud kompensatsiooni pakett.

Septembris edastati töörühmade juhtidele töötajate individuaalse kohaloleku andmete analüüs. Tegu oli üllatava üksikasjaga, mille kohta oli varem lubatud, et kogutakse vaid anonüümseid töökohal viibimise andmeid. Ühtlasi anti keskastme juhtidele käsk kohalviibimise reegleid rikkunud töötajad vallandada.

Oktoobris lisas firma juhtkond kõige uuema reeglina, et töötajate edutamise eeldus on viibida kuu lõikes igal nädalal vähemalt kolm päeva kontoris. Juhis puudutab eriti niinimetatud ehitajaid. Inseneridest töötajatele viitava terminiga antakse edasi Jeff Bezose filosoofiat, milles ehitajad teostavad unistajate ideid. Filosoofiast rääkides paistab suuromaniku maailmapildis töötajast lisandväärtuse kättesaamise oluliseks eelduseks olevat asumine töökohal.

Amazon pole ainuke suurfirma, mis nõuab personalilt tööajal kontoris viibimist. Samas on lihtne leida vastupidiselt töösse ja selle korraldusse suhtuvaid ettevõtteid. Tõde ei selgu kõrvutades kahe leeri liikmete arvukust. Parema valiku põhjendatus peaks selguma töö tulemuslikkuse uuringutega. Nagu näiteks hiljuti avaldatud 554 börsifirma kolme aasta tööperioodi käsitleva analüüsi toel, milles jälgiti ettevõtete tulude kasvu aastatel 2020–2022. Eripalgeliste ettevõtete võrdluseks kõrvaldati statistiliste meetoditega erinevused kiire ja madala kasvuga ettevõtlussektorite vahel.

Firmad, kus rakendati täielikku paindliku kaugtööpoliitikat, kasvatasid kolmeaastase võrdlusperioodi ajal tulusust 21 protsenti. Seevastu Amazoni näidetega sarnastel ettevõtetel, mis nõudsid vähemalt nädalas paariks päevaks täisajaga kontoris töötamist, oli tulude kasv ainult viis protsenti. Eemaldades valimist kaugtööks paremini sobivad ja kiire kasvuga tehnoloogiaettevõtted, oli paindlikku töövormi soosinud ettevõtete tulem kohal viibimist nõudnutest ikkagi oluliselt kõrgem – 13 protsenti.

Üldiselt leiti, et erisus kontoris töötamise osas vaba valiku andnud ja töökohal viibimist nõudnud ettevõtete kolme aasta tulude kasvu erinevus oli keskmiselt 16 protsenti esimeste kasuks. Siiski oleks ennatlik pidada tootlikkuse põhjuseks kaugtöö valikuvabadust. Tõde võib olla ka vastupidine.

Muudel turuolukorrast tulenevatel põhjustel edukalt tegutsev ettevõte võib olla töökorralduse suhtes paindlikum ja usaldab oma töötajaid töökorralduslike valikute tegemisel. Sellest omakorda võib järeldada, et jäigemaks muutuva töökorraldusega ettevõtetel ei lähe hästi ja töötajal ongi põhjust leida paindlikuma töökorraldusega tööandjaid. Loomulikult mitte laisklemiseks, vaid omalt poolt parima pakkumiseks. Siis usutakse ka hülge vabandusi.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".