Langemetsa sõnul on Eesti keele instituut jõudnud töös uue ÕS-iga juba üsna kaugele, ent üksjagu leidub veel materjali, millega töö on veeö pooleli. "Võib-olla kõige nähtavamalt ilmub aina juurde infot, kuidas me sõnu kääname-pöörame. On erilised [sõna]rühmad, millega on keeruline toime tulla, aga selle osaga me just kõige intensiivsemalt praegu tegeleme," ütles Langemets saates "Terevisioon".

Sisuliselt on tegu kohanimede, tsitaatsõnade ja lühenditega, mida saab eesti keeles käänata. "Kohanimede puhul võtaks näiteks Alatskivi. Võib-olla ta ei käändu päris samamoodi nagu liitsõna, mille lõpus on -kivi. Seda me tegelikult ei tea," avas juhtivleksikograaf. Nii käiaksegi kohanimede puhul kohalikelt küsimas, kuidas nemad sõna pruugivad. Langemetsa sõnul tuleb ette nii varianti nägin Alatskivi kui ka nägin Alatskivit.

Iga ÕS sisaldab mingil määral uudissõnu. Langemetsa sõnul tulevad uudissõnad igapäevaelust: televisioonist, raadiost, lehtedest, ajakirjandusest ja ühismeediast. "Kuigivõrd oleme püüdnud kasutada ka automaatseid programme, mis aitaksid meil välja sõeluda uusi sõnu, mida meil veel ei ole," märkis Langemets. Samuti hoiab sõnaraamatu suur koostajate ring silmad-kõrvad argielus lahti.

Uudissõnade lisandumise loogika on Langemetsa sõnul ajas muutunud: "Vanasti, kui tehti pabersõnaraamatuid, mis said valmis ja olid kümme aastat muutumatul kujul, siis hinnati sõnade tulekut-minekut teistmoodi. Tänapäeval, kui meil on tegu veebisõnaraamatutega, on väga lihtne sellist infot täiendada ja muudkui ajakohastada vastavalt vajadusele."

Plankima, linkima, drinkima

Milline sõna jääb püsima ja milline ei, selgub alati mõne aja möödudes. Näiteks leiab valmivast ÕS-ist seekord sõelale jäänud uudissõnad suunamudija, gasellfirma, lennuhäbi, plankima, hoolik ja nullvisioon.

Suunamudija ('mõjuisik, kes kasutab oma tuntust millegi reklaamiks') lisandus eesti keelde 2019. aastal lasteajakirja sõnavõistluse kaudu. "Algul, kui ta tuli, siis ta tundus tõesti natuke lapsepärane sõna. Mis see mudimine on? Kuidas see kokku sobib? Aga tõesti ta on läinud keeles väga hästi kasutusele," tõdes Langemets.

Sõna gasellfirma kasutatakse tema sõnul vähem, kuid see on hea näide ameerikalike äriterminite kujundlikust keelest. "Firmat, mis on väga edukas ja kiirelt ennast üles töötanud, saab võrrelda gaselliga, kes jookseb kiiresti ja näeb väga kaunis välja," võrdles juhtivleksikograaf.

Keskkonnaaktivistide keelepruugist tulnud lennuhäbi pole samuti eesti keeles päris uus: Eesti keele instituut registreeris selle 2020. aastal. "See on häbi, et lendad. Näppu jäi näitelause, et Rootslastel on lennuhäbi ja soomlastel on autohäbi. Nii et sellised sõnad hakkavad kohe ennast juurde tekitama."

Sõna plankima oli eesti keeles varem olemas 'toote plankuriga viimistlemise' tähenduses. Nüüd on inglise keelest üle võetuna lisandunud ka 'planguasendis olemise' sportlik tähendus. "Eesti tegusõna lõpp on külge pandud ja ongi eesti sõna plankima. Meil on teisi selliseid sõnu veel, nagu linkima või kõnekeelne drinkima," sõnas Langemets.

Kui alkohoolik on eesti keeles kohanenud sõna ning kõnekeelde on tulnud ka šokohoolik ja šopahoolik, siis uuest ÕS-ist leiab oma elu elama hakanud sõnalõpu hoolik. "Kui selline pundikene sõnu on juba tekkinud, siis on väga loomulik, et tagumine osa justkui saab omaette tähenduse: 'sõltlase' tähenduse," tõdes juhtivleksikograaf.

Sõna nullvisioon võib esimese hooga esile kutsuda aga väärseose, et kellelgi puudub visioon. Langemetsa sõnul on tegu tegelikult ühest Rootsi projektist välja kasvanud liiklusohtuse terminiga. "Ta tähendab, et meie visioon on, et meil oleks null rasket liiklusõnnetust, null vigastust või null hukkumist autoteedel," selgitas ta.