Tehisintellekti pimestav sära ähmastab düstoopia piire
Tehisintellektile eri rakenduste otsimise valus ununeb kergesti, et paljud väidetavalt inimeste elu mugavamaks tegevad rakendused on düstoopiast vaid juuksekarva kaugusel, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Seoses tehisintellektile rakenduste otsimisega näeb ka sadu lubadusi andvaid pealkirju. Kaugemalt vaadates jaotuvad need head ja halba kuulutavate ennustuste vahel. Ajalugu õpetab, et inimese tuleviku ennustamise katsed kajastavad tema päevakajalisi vaevusi ning eluolu loodud ahistusi ja hirme. Neid peaks tulevik leevendama, millest ka optimism. Kui ollakse aga eriti depressiivses meeleseisundis, mattuvad mõtted pimedusse, maailm paistab mustvalgem, varjud pikemad ja tulevik tundub veelgi hullemana.
Näru tuleviku kandvateks tingimusteks on puudusest, rõhumisest ja konstantsest hirmust pääsmatu viletsus. See tundub vastuoluline, sest keegi ju ei loo sellist tulevikku. Kõik praegused valikud on kantud õigeks peetud plaanidest ja üleüldisest soovist luua veelgi rohkem hüvesid. Tegelikult peaks sündima helge tulevik.
Võimalik, et head tehes ollakse silmaklappidega, nähakse lähedale ning lahendatakse iseseisvaid mugavusprobleeme, hoolimata ümbritsevast elukorraldusest. Olgu näitena toodud arutluskäik, milles autor kirjeldab, kuidas tehisintellekti abil õnnestub edendada kohvi ja kerget einet pakkuva toitumispunkti teenindust. Ühel korralikul koosolekul, kus tegeletakse küpsiste söömisega, tõstaks ju kõik reflektoorselt pooldava käe, sest kõigile meeldib tõhusam teenindus.
Artiklis kirjeldatakse tehnilist lahendust, milles mittebioloogiline intellekt analüüsib kaamerapilti ning jälgib ning optimeerib baristade tootlikkust, klientide kohapeal viibimise aega ja teenindusega seotud tegevusi. Vahetuse ülemat asendav kontrollsüsteem optimeerib kliendi ooteaega ning ennetab seda töötajate koormuse juhtimise, menüü koostamise ning kliendile pakkumiste tegemisega, hoolitsedes taustal kauba seisu ja kvaliteedikontrolli eest.
Autor tunnistab, et plaan seab ohtu nii teenindavate kui ka külastavate isikute privaatsuse. Lahendusena pakub ta maagilise sõna "tasakaal". Võetagu vaid süsteem kasutusele ja otsitagu saadavate hüvede ja kahjude talutav tasakaal!
Sarnaseid mõttearendusi esineb palju. Võib-olla on mõned kirjutatud tehisintellekti poolt inimesele, kes püüab õngitseda meediamaastikul hetkel kuumade märksõnadega laokil olevaid klikke. Paljude mõtete taga on aga ka inimesed oma ootuste ja arusaamadega. See omakorda valgustab vähemalt kaudselt reaalseid otsuseid tegeva ühiskonnaosa arusaamu.
Väikestest otsustest võibki sündida kultuur, mida polnud keegi soovinud. Seni veel harjumuspärasele vahest liigagi põneva näite pakub kuulus USA Princetoni ülikool. Ajakirjandusse jõudis uudis, millest selgub, et pensionile jääva dekaani järel saab kolledži uueks juhiks tehisintellekt. Strateegiline samm pidavat peegeldama ülikooli pühendumust kasutada tipptasemel TI-tehnoloogiat jätkusuutliku kursi hoidmisel.
Uue juhi tehnilise sisu moodustab ChatGPT-laadne suur keelemudel selle erinevusega, et juhi kohustusi täitma asuva süsteemi treenimiseks kasutati eriliselt koostatud andmekogu. Sellesse valiti kõik ülikooli lõputööde ja Vikipeedia-tekstid, õppejõudude määratud kohustuslik kirjandus, kõiksuguste vestluskeskkondade sisu, valitud Youtube'i videote transkriptsioonid ja lahkuva dekaani e-kirjavahetus.
Elektrijõul töötava dekaani oodatavaks eeliseks võrreldes inimesega peetakse kõikjalolekut –võimet teada samaaegselt mis toimub klassiruumides ja ülikooli võrku ühendatud seadmetes. Uuelt dekaanilt oodatakse Princetoni ülikoolilinnaku kõigi oluliste ja eluliste tahkude juhtimist, alates koosolekutest, loengutest ja ettekirjutustest, kuni iseseisvate ülesannete esitamise, ülikoolilinnaku elektrisõidukite üle arve pidamise ja isegi toitlustamiseni.
Hiljutises intervjuus olevat ametiaega lõpetav dekaan väljendanud töökorralduse arengu suhtes entusiasmi. Ta tunnistas, et on süsteemi võimalusi juba kasutanud kolleegide meilidele vastamiseks. Ülikool polevat veel otsustanud süsteemi nime üle. Kandidaatide seas olevat tõlkes "juhtiv õppemasin", keegi olevat pakkunud nimeks isegi "Windows 95".
Sellega seoses võib kelleski korraks vilksatada kahtlus, kas tegemist pole mitte huumoriga. Natukenegi mõteldes on aga vajadus ja lahenduse eesmärk loogilised. Tehisintellektiga saab teha asju, mida pole varem suudetud, tegemist on maailmas juhtiva ja järelikult teistest edukamaid valikuid tegeva ülikooliga. Ülevaate autor on aga tehisintellekti kõige värskemaid arenduse läbimurdeid edastav keskkond ja ideel on jumet.
Nii need head sammud ära tehaksegi.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"