Kapital on kaupade ja teenuste tootmiseks kasutatav ressurss. Selleks võivad olla tööriistad, masinad, hooned ja raha. Eraldi tähelepanu väärib inimese loovusest tärganud immateriaalne vara ehk intellektuaalomand, mida saab samuti kasutada tulu teenimiseks ja konkurentsieelise loomiseks. Juurdepääs ja investeeringud kapitali võimaldavad ettevõtetel kasvada, luua töökohti, millega toodetakse endisest tõhusamalt ning suuremas mahus kaupu ja teenuseid.

Õpiku formaadiga jätkates – taoliste ettevõtete omanikke nimetatakse kapitalistideks. Nad püüavad teenida võimalikult palju raha, tootes asju, mida inimesed tahavad osta. Ostjad omakorda saavad valida, mida ja kelle valmistatud asju soovivad ja saavad endale lubada. Samuti saavad nad valida, millise kapitalisti juures tahavad töötada ja mida teha oma rahaga. Seega on tegemist majandusliku süsteemiga, milles inimesed võivad vabalt omada asju, omavahel kaubelda ning igaüks saab teha valikuid oma soovide ja vajaduste osas.

Teame seda majandusmudelit kapitalismina. Selles on mitmeid probleeme, ent neist hoolimata on tegemist maailmas domineeriva majandussüsteemiga. Vastavalt Heritage Foundationi majandusvabaduse indeksile, on enam kui 90 protsendi maailma riikide majandused "enamasti vabad" või "mõõdukalt vabad". Ümberöelduna, nad kasutavad kapitalistlikku mudelit. Eesti on majandusvabaduse edetabelis kuuendal kohal. Väiksusest hoolimata tasub seega meilgi järgnevale teemale tähelepanu osutada.

Selleks on intellektuaalomandi kui kapitali kaitsmise küsimus. Väljakutset kujutab kapitalisti ja ühiskonna arenguga seotud huvide tasakaalustamine. Tehnoloogilise progressi ja intellektuaalomandi kaitse vaheline seos on keeruline. Ühtlasi puudub selge üksmeel, kumb viib kiirema arenguni, kas ideedest omandi kaitsmine või selle kasutusvabadus.

Ühe mõttekäigu järgi on intellektuaalomandi kaitse vajalik innovatsiooni, teadus- ja arendustegevusse investeerimise ergutamiseks. Andes leiutajatele ja loojatele nende ideede üle ainuõigused, saavad nad oma tööst lõigata rahalist kasu ja see julgustab neid püsima loomingulisel teel.

Vastuargumendis väidetakse, et idee ei sünni raha pärast. See on spontaansem, olemasoleva vaimse rikkuse väljendus. Seetõttu võib intellektuaalomandi kaitse innovatsiooni lämmatada ning piirab teadmiste ja ideede levikut. Tärkavad barjäärid uute innovaatorite sisenemiseks arendustöösse. Neile keelatakse juurdepääs olemasolevale intellektuaalomandile ega lubata neil sellele tugineda. Selle tulemusel sünnivad konkurentsi ja edasist innovatsiooni pärssivad monopolid.

Otsus kas ja kui palju kaitsta, võib sõltuda konkreetsest tööstusharust ja kontekstist. Näiteks suurte teadus- ja arendustegevuse kuludega ravimitööstuses võib uutesse raviviisidesse investeerimise stimuleerimiseks olla vajalik tugev intellektuaalomandi kaitse.

Seevastu teaduses üldisemalt ning tarkvaraarenduses konkreetsemalt on suur edu saatnud avatud meetodeid ja lähtekoodi kasutavaid kogukondi. Vabam intellektuaalomandi kasutamine soodustab innovatsiooni ja koostööd. Soov hoida tehisintellektiga seotud arendustegevus eemal suurte tarkvarakontsernide monopolistlikest refleksidest oli ka üks OpenAI loomise algupärastest ajenditest.

See toobki nende loodud populaarse loomingu kasutamise juurde. USA arvutiteadlane Stephen Thaler soovis saada intellektuaalomandi kaitset kahele leiutisele. Neist üks oli uudne karastusjoogi hoidja ja teine on hädaohtu sattunu asukohta tähistav valgusallikas. Stephen Thaler juhendas tehisintellekti süsteemi, mis omakorda mõtles täiesti iseseisvalt välja kaks uudset leiutist. USA patendiamet keeldus nutikatele lahendustele kaitse omistamisest, sest kehtiva arusaama järgi antakse kaitse õigus leiutajast inimesele.

Mees kaebas otsuse edasi. Paraku jäi ta uuesti kaotajaks. Lõpuks pöördus Thaler USA ülemkohtusse väites, et tehisintellekti kasutatakse innovatsiooni tööriistana paljudes valdkondades, alates meditsiinist energeetikani ja tehisintellekti loodud ideedele patendikaitse keelamine nurjab USA Kongressi soovi stimuleerida innovatsiooni ja tehnoloogilist progressi.

Ülemkohus ei võtnud kaebust käsitleda. See võib viia üsna erakordse tulevikuni. Tehisintellekti rakendamise ajend on selle võime teha midagi inimesest paremini. Nende hulgas teaduslikke avastusi ja innovaatilisi ideeid. Kuis neile ei ulatu intellektuaalomandi kaitse, muutub ärilise taktika tasakaal. Leiutiste kasutamise monopoliõiguste kaotamisega ollakse sunnitud klientide säilitamiseks ja juurde võitmiseks leiutama võimalikult kiiresti veelgi paremaid tooteid ja teenuseid. Inimeste asemel kasutatakse loomulikult väsimatult ideid genereerivat tehisintellekti.

Oluliseks muutub üks teine intellektuaalomandi kaitsmise meede. Selleks on ärisaladus ja püüdlus hoida oma toote valmimine ja toimimine saladuses. Sama taktika valis ka muidu kõike avaldada tõotanud OpenAI. Tehisintellekti arendaja hoiab oma uuemad GPT-mudelid saladuses, mida on infoajastul üha keerulisem tagada. Igatahes on oodata pööraselt kiirenevat leiutamiste lainet.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".