Polüpropüleen on laia levikuga plast, mida tuleb ette näiteks toidukiles, mänguasjades, veetorudes, kaitsekiivrites, riidepuudes ja mitmel-mitmel pool mujal.

Maailma plastijäätmetest moodustab polüpropüleen tervelt 28 protsenti, aga taaskasutusse läheb polüpropüleenist ainult üks protsent.

Nüüd on Austraalia teadlased lõpuks leidnud polüpropüleenile väärilisi vastaseid.

Amira Farzana Samat ja ta kolleegid Sydney Ülikoolist kirjutavad ajakirjas npj Materials Degradation, et kaks üsna tavalist mullas ja taimedel elutsevat seent, Aspergillus terreus ja Engyodontium album saavad polüpropüleeni lagundamisega päris hästi hakkama, kui plastjäädet on eelnevalt ultraviolettkiirgusega töödeldud või kuumutatud.

Kuu ajaga saavad seened jagu umbes viiendikust plastikogusest, kolme kuuga umbes veerandist. On täiesti võimalik, et katsetingimusi muutes õnnestub saada ka tõhusamaid tulemusi.

Teadlased loodavad, et seened võivad tulevikus aidata vähendada seda tohutut hulka plastsaastet, mida inimkond keskkonda heidab.

Seente hea ja mitmekülgne lagundajavõime tuleneb tugevatoimelistest ensüümidest, mida nad eritavad. Ensüümide toimel saavad suurtest ja keerulistest molekulidest väiksed ja lihtsad, mida seenerakud võivad siis süüa.

Arvatakse, et seened ongi märkamatult ära söönud juba suure osa keskkonda heidetud plastijäätmetest, sest teadlased on täheldanud, et merevees paistab plasti olevat vähem kui heitmekoguste põhjal võiks arvata.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.