Info tahab olla vaba! Tihti kasutatav juhtmõte saab tuleval aastal 40-aastaseks. Ilmselt oli seda teistsuguses kontekstis öeldud varemgi. Personaalarvutite ajastu alguses öelduna kõlas sõnum palju tähendusrikkama ettekuulutusena. Kuulutus info väheste inimeste vangistusest vabanemisest kõlas esimesel häkkerite konverentsil 1984. aastal.

Mõtte autor oli ameeriklane Stewart Brand. Ta meisterdas vaistlikult juba 1960. aastatel interneti moodi nähtuse, seda ilmselt ise ära tundmata. Idee kontuurid paistavad ära praeguse kogemusega. Kirjanikuametit pidades rakendas endale enim tuttavat ja ajastu tehnilisele võimekusele vastavat meetodit. Selleks oli ajakiri "Kogu maailma kataloog".

Aastaks 1984 oli 46-aastane Stewart Brand jõudnud maailma toimimise üle palju mõtiskleda. Tema korraldas ka esimese häkkerite konverentsi. Kutsetega sündmusest võtsid osa paljud hilisemad IT-valdkonna tunnustatud võtmeisikud.

Info vabadust puudutab sõnum on säilinud videos, milles pöördub Brand esimese Apple'i arvuti ehitanud Steve Wozniaki poole. Häkker selgitas kümme aastat nooremale arvutiehitajale inimkonna tulevikku, öeldes, et info on kallis, kuna see on väärtuslik, sest õige info õiges kohas võib muuta inimeste elu. Selle hind hakkab järjest langema, sest info tahab olla vaba.

Mõtet on kasutatud hiljem erinevates kontekstides, alates filosoofilisematest arengukäsitlustest kuni muusika ja filmide piraatimise õigustamiseni. Brandil oli õigus. Teavet tekkis igal võimalusel juurde ja see levis nagu vesi.

Kes on leketega kokku puutunud, teab, et vesi tungib läbi kõige väiksemast avausest ja jõuab ka sinna, kus seda ei peaks olema. Vee puhul õpiti mingi aja jooksul leketest hoiduma ja õnnetusi kiiresti parandama. Infoga on lood keerulisemad. Ilmselt oleme õppimises algusjärgus. Arvatavasti ollakse veel tükk aega jooksvate probleemide lapi ja kausiga tagaajaja rollis.

Uusi ja huvitavaid väljakutseid pakub ChatGPT. Lastele õpetatakse hoiatusena, et nad ei räägiks tänaval võõraste inimestega. Kardetakse, et kogenematul ja lihtsameelsel mudilasel puuduvad ohutuseks vajalikud intellektuaalsed ja sotsiaalsed oskused. Teda võidakse petta usutavate lubadustega, temalt võidakse koguda pere heaolu ohustavat teavet jne.

Hiljem lisandusid hoiatused, et võõrastega ei räägitaks ka internetis. Sedasi last kaitsta püüdes tuleb välja pigem lapsevanemate lihtsameelsus ning ohutuseks vajalike intellektuaalsete ja sotsiaalsete teadmiste puudulikkus. Tänaval ja internetis suhtlemisega seotud hirmude juurest on jõudnud kord vestleva tehisintellektini. Selle eest hoiatatakse nii lapsi kui ka täiskasvanuid.

Nagu on omane kõikidele inimestele, otsitakse jätkuvalt võimalusi energia ja aja säästmiseks. Taolise protsessi näiteks on eksperdid. Mingi valdkonna mõistmiseks keskmisest suuremat vaeva ja aega kulutanud inimesed aitavad oma nõuannetega säästa miljonite liigikaaslaste toidust ammutatavat energiat ning elust võetavat aega.

Ekspertide koolitamise loomulik jätk on tehisintellekti arendamine. Vestleva tehisintellekti rekordiliselt kiire populaarsus reedab teabepõhise töö osakaalu enamikes eluvaldkondades. Kuigi see on praeguste reeglitega vastuolus, on üpris loomulik usaldada koolitööde tegemine tehisintellektile. Kindlasti saadakse selle abiga lähiajal tuhandeid tunnistusi ja diplomeid. Energia ja aja säästmise võrdluses taandatakse senised reeglid ja moraal ootama kohandamist.

Sama loomulik on kasutada masina abi näiteks matemaatikat nõudvate või programmeerimisega seotud töiste ülesannete lahendamisel. Vaimu hõlbustava käsilase ekspluateerimise tõenäosus kasvab koos töise koormusega.

Päris kindlasti on suure koormusega töökohaks Korea elektroonikahiid Samsung. Pärast eelmise aasta novembri väljakuulutamist avastati ebamugavust põhjustanud üllatusega, et ChatGPT teab ühtteist firma sisemisest arendustööst.

Süüdlaseks ei olnud tehisintellekti arendaja OpenAI, võttes appi tööstusspionaaži. Teavet lekitasid firma enda insenerid. Nad küsisid tehisintellektilt abi tööülesannete lahendamisel. Selle käigus pidi kirjeldama ülesandeid ja edastama nendega seotud teavet. Pärast esimest ehmatust asus Samsung ChatGPT kasutamist piirama. Märtsis otsustati aga kontrolli leevendada. Avastati, et uudne tehniline abiline kasvatas tootlikkust.

Kuna info tahab olla vaba ja liigub mööda iga uut võimalust, kasvas seepeale Samsungist lekkiva teabe maht ja kvaliteet. Olid ju ülemused isegi julgustatud tehisintellekti kasutama. Kuulduste järgi olevat töötajad laadinud üles mitmesuguseid andmebaase, et masin aitaks lahendada teabega seotud probleeme. Uue skandaalse kogemuse võrra rikkamana otsustati nüüd kolmandal ringil iga abipalvega seotud andmete edastamist piirata tuhandele baidile. Korea ajakirjanduse andmetel esineb uudne probleem paljudes organisatsioonides.

Päris kindlasti ootab ees andmete ahelast vabanemise ja ehmatuste tsüklitest koosnevaid õpetlikke juhtumeid. Raske on öelda, kas püütakse õppida teiste vigadest või tehakse ise võimalikult suuri apsakaid, sest mõnes riigis püütakse ChatGPT kasutust vähemalt mõneks ajaks keelata.

Ettekäänded on erinevad. Näiteks Itaalias viidatakse, et lapsed võivad võõra tegelasega suheldes kahju kannatada. Sarnane algatus jõudis Kanada valitsusse. Suuremas pildis kahtlustatakse, et ChatGPT võib olla vastuolus Euroopa Liidus kehtiva andmekaitse direktiiviga jne. Ilmselt pöördutakse lahenduste otsimisel palvega ka võõra onu ChatGPT poole, kuis see on paljudele juba vana tuttav.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".