Ülestõusmispüha on kristliku maailma suurim püha, mida tähistatakse esimesel täiskuujärgsel pühapäeval pärast kevadist pööripäeva. Folklorist Mall Hiiemäe rääkis, et iga nimetuse taga on loogiline selgitus.  

Ülestõusmispühadeks nimetatakse seda päeva seetõttu, et Uue Testamendi kohaselt tõusis Jeesus Kristus pärast ristilöömist surnuist üles. 

Lihavõtete nimetus on Hiiemäe sõnu seotud vastlapäevaga. Ta selgitas, et kui vastlapäeval algas paastu aeg, siis ülestõusmispühadel tohtis jälle liha süüa ehk liha võtta. Sealt ka nimetus lihavõtted.

Munadepühaks nimetatakse pühi seetõttu, et muna on elu alguse sümbol. Seetõttu ka värvitakse ja süüakse mune. Munad värvitakse võimalikult kirjuks, sest kirjud munad pidavat õnne tooma.

Kiigepühade nimetus on Hiiemäe sõnul unustusse vajunud. Lõuna-Eestis aga algas lihavõttest alates kiikumisaeg. Kiikumisel oli varem maagiline tähendus ja seetõttu ka kindel algus ja lõpp. Kiige püstitamine oli noormeeste ülesanne ja see oli noorte jaoks tähtis lõbustus.

Hiiemäe rääkis, et vanasti kutsuti neid pühi lisaks kevadpühadeks ja see on seotud kevade algusega. Kui praegusel ajal räägitakse kevadpühast, siis peetakse silmas pigem 1. maid.

Samuti seostuvad paljudel lihavõtetega pajuurvad. Hiiemäe selgitas, et see on seotud palmipuudepühaga, mis langeb pühapäevale nädal enne esimest ülestõusmispüha. Tavaliselt tuuakse siis kirikusse palmioksi. Sellega meenutatakse Jeesuse viimast saabumist Jeruusalemma, kus teda võeti vastu justnimelt palmiokstega. Hiiemäe ütles, et kuna Eestis ei ole palmioksi saada, siis toodi meil tuppa urbi ja seda tehakse kevade tervituseks.

Mall Hiiemäe sõnul ei ole vahet, millist nimetust kasutada. Paljuski sõltub see tema sõnul usklikkuse astmest, sageli inimese vanusest ja sellest, mida on harjutud tähistama.