Trükipressi ja aurumasina kasutuselevõtmisele järgnesid märkimisväärsed hüpped ühiskonna sotsiaalses ja majanduslikus arengus, sh tööstuses, hariduses, tervishoius jne. Enne 15. sajandi keskel valminud trükipressi kuulusid teadmised vähestele lugemisoskustega inimestele. Raamatuid kirjutati käsitsi, neid oli vähe, need olid kallid ja vahendasid teavet väga piiratud teemadel. Hinnatakse, et enne trükipressi oli kogu Euroopa peale kokku umbes 30 000 raamatut. Võrdlusena on Eesti Rahvusraamatukogus tallel umbes 3,3 miljonit teavikut.

Trükipressi leiutamisele järgnenud 50 aastaga valmis üle üheksa miljoni raamatu, tuues välja, kui esmajärgulisena tajuti infovahetusest saadavat kasu. Raamatute paljusus stimuleeris lugemisoskuse kaudu teadmiste levikut ja kuhjumist moel, mis stimuleeris uute teadmiste lisandumist. Efekti viiteks sobib Isaac Newtoni kuulus ütlus, et kui ta oligi näinud teistest kaugemale, juhtus see tänu hiiglaste õlgadel seismisele. Hiiglast kujutasid siinkohal varasemad teadmised.

Aurumasina tulemusel muutus raske töö lihtsamaks ja võimatud ülesanded teostatavateks. Masinad leidsid kasutust kaevandamisest, transpordi ja tööstuseni. Pelgalt asjade tootmise odavnemise ja lihtsustumise tulemusel arenesid kaubandus, pangandus, linnastumine, inimeste heaolu, järgmiste ja paremate masinate innovatsioon jne. Ilma selle masinata poleks tööstusrevolutsiooni ega kaasaegset ühiskonda. Tänu raamatute vahendatud teabele võib pidada aurumasina leiutamata jätmist võimatuks.

Trükipressi ja aurumasina teemadel võiks pikalt edasi arutada. Eesmärk on aga äratada mõtlema uue põlvkonna tehisintellekti ainesel, konkreetsemalt OpenAI loodud GPT-keelemudelil ja selle sarnaste lahenduste teemal. GPT kui mitmekülgse kasutusega tehnoloogia mõju võrreldi hiljuti põhjalikult argumenteerides trükipressi ja aurumasina ühiskonnale põhjustatud tagajärgedega. Selle leiab OpenAI ja Pennsylvania Ülikooli teadlaste koostatud analüüsis, mis käsitleb GPT mõju USA tööjõuturule.

Uuringus võeti aluseks USA tööjõuturul pakutava 1016 ameti andmebaas, milles on standardiseeritud ja mõõdetavate kirjeldustega loetletud iga ameti ülesanded. Seejärel vaadati, kas uue GPT-4 rakendamine töös vähendab võrreldes inimesega sama ülesande teostamise aega vähemalt poole võrra, säilitades nõutud kvaliteedi. Kui GPT abil tehakse samal kvaliteeditasemel töö poole kiiremini, käsitleti tööd automatiseerimisele avatuna.

Leiti, et 80 protsendi praeguste ametite puhul on vähemalt kümme protsenti töödest sel moel mõjutatavad ehk tehisintellektile avatud. Umbes iga viienda ameti puhul võib asendada üle poole praegu inimese tehtavast tööst GPT-põhise panusega. Suures pildis tõdeti, et inimest potentsiaalselt asendava tehnilise platvormi poolt on rohkem või vähem mõjutatavad kõik tegevusalad. Praegu on need sagedamini kõrgemat haridust nõudvad ametid, mille eest tuleb ka tööpakkujatel rohkem palka maksta.

Uuringu koostajad nimetasid GPT-keelemudeli poolt rohkem mõjutatavateks töövaldkondadeks programmeerimis- ja kirjutamisoskusi nõudvaid erialasid. Eraldi mainitakse enim avatud või ohustatud näidetena matemaatikuid, kirjanikke, veebidisainereid, raamatupidajaid, ajakirjanikke ja õigussekretäre. Praeguse tasemega GPT-laadsete keelemudelite mõjude eest on rohkem kaitstud teaduse ja kriitilise mõtlemise oskuste kesksed erialad.

Tööstusharude seas peetakse enim mõjutatavateks andmetöötluse ja infoteenuseid, kirjastamist ja kindlustusandjaid. Kõige väiksem mõju on toiduainete tootmisele, puittoodete tootmisele ja põllumajanduse tugitegevusele ja metsandusele.

Autorid tunnistavad, et tööülesannete analüüs ei rajane reaalsetel töötajatel, vaid teadlastel, kes juhindusid tööde kirjeldustest. Analüüsi nõrkuseks võib pidada ka GPT kasutamise ühekülgsust, sest selle töö käsklused võivad eri sõnastuses viia erinevate tulemusteni.

Samas on autorid veendunud, et käesoleva uurimuse mainitud puudustele vaatamata on päris elus alanud GPT ja sellega võistlevate mudelite rakendamine igapäevastesse töövahenditesse ning seejärel kandumine reaalsetesse töösuhetesse. Tagasiteed enam pole ja tehisintellekti kaasamine tööprotsessidesse muutub tavapäraseks. Seejärel algab inimeste kui töötajate väärtus langema, viies mitmete sotsiaalsete ja poliitiliste kriisideni.

Uuringu autorid tõdevad, et konkreetsete poliitika ettekirjutuste soovitamine nende ülesannete hulka ei kuulunud. Nad osutavad aga eelmisel aastal väljaantud raamatule tulevikutööst ja -ametitest intelligentsete masinate ajastul, milles juhitakse poliitikakujundajate tähelepanu hariduse, töötajate koolituse, sotsiaalsete turvavõrgu programmide reformide ja paljude muude ennetavate ümberkorralduste vajadusele.

Nendega ei tohi oodata, tegutsema pidanuks juba eile ning seda mitte ainult USA-s. Arvatavasti on paljud juba jõudnud ChatGPT käest küsida, kas see oskab eesti keelt? Vastuse saab ilusas eesti keeles.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".