Venemaa agressioon Ukrainas tõi esile uue ajastu märkamiseks küllaltki valusa probleemi. Kultuuriloost leiab palju ütluseid valu ja kannatamise vajalikkusest millegi uue saavutamise teel. Selleks on erasektori võimekuse jõudmine rahvusriikide tasemele ja sellest kaugemalegi.

Kosmosereisid olid seni vaid väheste suurte riikide võimuses. Raketi projekteerimine, ehitamine, orbiidile saatmine ja selle Maalt juhtimine nõudsid palju eripalgelist ning kallist ressurssi. Riigi ja erasektori vahelise intellektuaalse potentsiaali ja majandusliku võimsuse lõhe oli ettevõtetele ületamatu, kuni märkimisväärne osa tööst muudeti andmepõhiseks. Üllatavalt lühikese ajaga kadus senine suutlikkuse lõhe. Alles jäid julguse ja ettevõtlikkuse probleemid. Tuli ära oodata esimene piisavalt dünaamiline või isegi jultunud ettevõtja.

Erasektorile kuuluvad kosmoseraketid ja nende transporditeenused ei ületa praeguseks enam uudiskünniseid. Tegijaid ja tegusid on niivõrd palju. Esimeste seas oli Elon Muski SpaceX, mis on jõudnud kõige kaugemale. Isegi nii kaugele, et USA kosmoseagentuur NASA hakkas muretsema, kas Elon Muski Twitterile keskendumise käigus avaldunud ainulaadne käitumine kahjustab koostööd SpaceX-ga. Väidetavalt oli NASA juht ohanud kergendunult kuuldes, et Musk ei tegele SpaceX-i juhtimisega. See oli kindlalt peadirektor Gwynne Shotwelli kätes.

Ukrainat toetav koalitsioon on küllaltki informaalne. Aitavad, kes saavad ja tahavad. Palju on eraisikuid, nende kõrval pakuvad abi mitmed ettevõtted ja materiaalselt suurima panuse taga on enamus demokraatlikke riike. Ka selles võrdluses paistab teiste seas välja Elon Muski loodud SpaceX, mis tarnis ukrainlastele sõjahävitusest enam-vähem sõltumatult töötavat internetisidet Starlink.

Elon Muski käitumise analüüs jäägu spetsialistidele. Loodetavasti märkasid nad, kuidas Muskile meeldis olla tänulikkuse ja tähelepanu keskmes. Esialgu tarnis ettevõte Starlink seadmeid ja teenust tasuta. Sõja-aasta sügisel ilmus esimene märk teenuse haprusest. Musk teatas, et nad ei taha enam tasuta jätkata ja võtku näiteks USA valitsus kulud enda kanda. Ukrainlastele antud varustuse ja sideteenuse eest olid varemgi osaliselt maksnud mitmed abiandvad osapooled.

Järgmise ebameeldiva üllatusena teatas Musk, et alates aastavahetusest tõuseb ukrainlastele pakutava seadme hind 385 dollarilt 700 dollarile ja teenuse hind 60 dollari pealt 75 dollarile. Võrdlusena maksab USA klient seadme eest 599 dollarit ning teenuse eest 110 dollarit kuus.

Ebameeldiva sisuga üllatused sellega ei piirdunud. Peagi levisid kuuldused, et firma kavatseb keelata Starlinki kasutamise sõjalistes operatsioonides. Nagu kuuldustele omane, muutus sisu dramaatilisemaks ja kategoorilisemaks, jättes mulje, nagu sooviks Musk lõpetada rindel olevatele üksustele eluliselt vajaliku internetiside tarnimise. Tõde oli siiski maisem ja asisem.

Ukrainlased kasutasid internetiteenust lõhkeaineid kandvate droonide juhtimiseks. Sisuliselt muudeti Starlink relvastuse osaks. Nüüd võis firmat käsitleda sõja aktiivse osapoolena, keda võib rünnata, näiteks kahjustades nende tehiskaaslaseid. Eraettevõtte seisukohast oli tegi igati põhjendatud murega.

Tõsi, internetiside töötas edasi ja pole täpselt teada, kas ja mida tehti Starlinki tehnoloogia relvades kasutamise piiramiseks. Oma seisukoht oli vaja aga selgelt välja öelda, et ära hoida otsesed sõjapidamises osalemise süüdistused. Need võinuks põhjustada Venemaa kaootilises armeejuhtimises hukatuslike tagajärgedega reaktsioone.

Eeltoodud kogemustest piisas mõistmaks, kui rabedaks võib konflikti olukorras osutuda eraettevõtte pakutud oluline teenus. Antud juhul oli selleks internetiside. Võimalik, et tulevikus ilmneb teisigi näiteid kriitilise väärtusega teenustest. Kriisi ajal võib hukatuslikuks osutuda isegi hinnamuutus, kui keerulises olustikus kliendil ei õnnestu teenuse eest tasuda ja ta jääb sellest ilma. Veelgi rängem olukord tekib, kui eraettevõtte omanik või aktsionärid otsustavad mingil põhjusel teenuse välja lülitada jne.

Antud kogemuse põhjal algatati USA senati relvajõudude komisjonis arutelu, kuidas tagada kasvõi seaduse jõuga, et kõik osapooled saavad aru oma juriidilistest kohustustest ja mõistavad täielikult sõjaväe ootusi. Lühidalt öeldes soovitakse, et eraettevõte ei saaks trumbata konflikti ajal sõjalise juhtkonna ootuseid.

Ometi ei saa USA seadustega reguleerida Ukrainas toimuva sõja osapooltele pakutava erateenuse küsimust. Starlink pole ainuke Ukraina kaevikutesse tiritud erateenus. Oma osa sõjast on kandmas digitaalselt blokeeritavad tooted ja teenused Microsoftilt, ühismeediat haldavatelt ettevõtetelt droonide valmistajateni jne.

Probleem on olemas. Relvadega seda ilmselt ei lahenda.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".