ERR-i uudistejuht Anvar Samost, kes andis loenguid Saaremaa Vanalinna Põhikoolis ja Saaremaa Riigigümnaasiumis, ütles, et kohtumised noortega läksid üllatavalt elavas diskussioonis, kus küsimusi ja mõtteid tuli palju.

Enam huvitas õpilasi uudistetoimetuse töö, ajakirjanduslike valikute alused, ühiskonnas agenda kujunemine koroona ja Ukraina sõja näitel ning ajakirjanduslik vastutus. "Paljud õpilased olid sotsiaalmeedia olemuse ja selle kasutamise enda jaoks väga põhjalikult läbi mõelnud ja väga meediateadlikud," märkis Samost.

ERR-i Võru korrespondent Mirjam Mõttus eelistab külastada ääremaal asuvaid väiksemaid koole, mis tihti kipuvad taolistest projektidest eemale jääma. Sel korral jõudis ta Pühajärvele, Lüllemäele ja Haanjasse ja Rõugesse.
"Olen alati oodatud olnud ja veel enne esinemise algust kuulen kümneid tänusõnu, et ERR on jõudnud nendeni, kes äärealal üksi," sõnas Mõttus.

Topeltrõõmu teeb talle, kui õpetajad on noortele juba meediataipu tutvustanud ja teemasid selgitanud. "Minu isiklik jackpot oli, kui Haanja Põhikooli 8. klassi noormees tõstis käe, andmaks märku, et vaatab "Aktuaalset kaamerat". Veelgi enam, ta teadis kõiki AK ankruid nimepidi ja oli päevateemadega kursis," kirjeldas Mõttus.

Ta lisas, et põhikoolinoored üldiselt ei jälgi peavoolumeediat, nad ei tea, mis on ERR või kus asub ETV, sest nende elu on TikTokis ja teistes sotsiaalmeedia kanalites. "Nii said näiteks ühe kooli noored sellest, et presidendiks valiti Alar Karis, teada TikToki kaudu," tõdes Mõttus.

Mirjam Mõttuse sõnul on lahe ja ootamatu, et maakoolide noored julgevad kaasa rääkida ja mõelda, aga paraku ei ole see kõikjal nii. Ta on käinud suuremates koolides, kus on tulnud üllatuda tuhmide pilkude ja kohati sügava ükskõiksuse tõttu.

Pärast loengut on tänulikud hoopis õpetajad, kes hinge kinni pidades on loengut tagareast jälginud. "Nad ütlesid, et neile endile olnuks selliseid teadmisi ammu vaja. Seega oleks väga lahe, kui "Meediataip" laieneks kohalikesse omavalitsustesse, sest täiskasvanud on sageli suuremas infovaeguses kui noored," tegi ta ettepaneku.

Ajakirjanik Merilin Pärli rõõmustas Läänemaa Gümnaasiumi noortega kohtumise järel, et õpilased, kes valdavalt saavad oma uudised sotsiaalmeediast, pole täielikult võõrdunud ka klassikalisest ajakirjandusest.

"Oli neid, kes külastavad uudisteportaale, ent aukohal on ka kohalik maakonnaleht, mis käib peredes paberkujul. Ja noored loevad seda!" muljetas Pärli. Ta lisas, et Läänemaa Gümnaasiumi noored mõtlesid ja arutlesid kaasa ning nende seas oli ka mõni, kes kaalus tulevikuks ajakirjanikuametit. 

Lisaks külastas Pärli Tallinna Prantsuse Lütseumi, kus klassis tõusis samuti paar arglikku kätt, kui sai küsitud noorte tulevikuplaanide kohta seoses ajakirjandusega.

"Kui pealinnast väljaspool väiksemates koolides oli igas klassis mõni noor, kes soovib saada suunamudijaks, siis Prantsuse Lütseumis selliseid noori polnud," märkis ta. Pärlit üllatas, et noored saavad oma uudised kätte peamiselt TikTokist.

Raadio 4 ajakirjanik Andrei Titov külastas Lasnamäe Gümnaasiumi, kus õpivad vene emakeelega noored. Kooli keelekümblusklasside koordinaatori Oksana Jogansoni sõnul oli kohtumine väga informatiivne ja kasulik. Titov oskas õpilastele tuua lõbusaid näiteid valeuudistest, mis pani auditooriumi naerma.

Teleuudiste juht Liisu Lass külastas Tallinna Reaalkooli, mille õpilased huvitusid nii sellest, kuidas mitte langeda valeuudiste tarbimise lõksu, kui ka meediavabadusest – kuidas on Eestil läinud nii, et oleme meediavabaduse pingereas nii kõrgel kohal.

Noored tundsid huvi ka praegu maailmas päevakajaliste teemade kajastamise ja ajakirjanduslike valikute, näiteks Ukraina sõja või Iraani meeleavalduste kajastamise vastu Eesti meedias. "Minu jaoks oli huvitav, kuivõrd laialt noored meediat tarbides mõtlevad. Näiteks vabaduse ja demokraatia teemade kajastamine Eesti meedias, mis puudutab meist väga kaugel asuvaid riike," sõnas Lass.

Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilastega kohtusid ajakirjanikud Mirko Ojakivi ja Lauri Varik, kes rääkisid, mis eristab rahvusringhäälingut muust meediast ja milline on ERR-i roll. Lisaks aga ka enda tööst: saadete ettevalmistamisest, kriitilise hoiaku säilitamisest, ilma et muutuks kiuslikuks ja ärapanevaks, ning sellestki, mismoodi olla erapooletu.

Jutuks oli ka valeinfo äratundmine ning valeinfo levitajatesse suhtumine. "Minu jaoks oli üllatav noorte kriitiline hoiak sotsiaalmeedia tarbimisse – seda püütakse vähendada, ei nähta suurt kasu sellele aja kulutamises. Üks neiu väitis, et on neist kanalitest üldse loobunud," muljetas Varik.

Koolikülastuste korraldamist toetas Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Eestis.