Inimesed harjuvad jooma kohvi suhkru ja suhkruta, elama keset kisa või vaikust, linnas või maal ning ilmselgelt ka konfliktide ja rahuga. Toodud valik on vaid väike väljavõte kõigest, millega inimesed võivad harjuda. Eripalgelisi kohandumisi ühendab soov jätkata samaga, vältida muutust. Müraga harjunule võib vaikus tunduda valusana, soolasega harjunule on toit mage või vastupidi jne.

Viimased umbes tuhat päeva on meid harjutatud ülemaailmsete kriiside, poliitiliste intriigide ja Elon Muski skandaalidega. Vältimaks antud meeleoluga harjunutes küdevat ärevust maailma võimaliku rahunemise suhtes, olgu rahustuseks toodud mõned alanud aastat ees ootavad tehnoloogia valdkonnas tegutsevate titaanide kokkupõrked.

Maailma toimetamisi vaatleva veebiajakirjanduse andmetel teravnevad alanud aastal järgmised suuremad vastasseisud. Järjekord pole oluline, sest kõik on mõjukad ja osaliselt juba avalduvad pinged laotuvad aja suhtes pikema perioodi peale. Kasulik on säilitada juhtuva osas valvsust, et vältida üllatusi.

Ühe konflikti märke kostub nii Euroopast kui ka Ameerikast. Viimane on poliitiliselt reaktiivsem ning seetõttu räägitakse TikToki ja Washingtoni vastasseisu lahvatamisest praktiliste sammudega konfliktiks. Esimese hoiatuse andis eelmise presidendi juhitud valitsus, mis ähvardas Hiina päritolu lühiformaadis videoampsude platvormi riigis keelustada.

Põhjusena tõi see vaenulikule maale kuuluva ameeriklaste elu lähedalt vaatleva teenuse turvariski. Väljapääsuna pakuti TikToki emafirma Bytedance'i siirdumist USA-s tegutseva omaniku alla. Seepeale soovisid ettevõtet endale osta sellised suured ettevõtted nagu Microsoft, Oracle ja Walmart.

Pakkumisi ja spekulatsioone oli palju, aga umbes aasta hiljem sundmüügist loobuti ja ettevõtte strateegilist juhtimist lubati jätkata Hiinast. Vanad pinged sellega ei kadunud. Pigem need hoopis ägestusid sealse polariseerunud poliitmaastiku tõttu. Poliitiliselt individuaalse soolona keemispunktina jõudmist hoiab tagasi asjaolu, et teenust kasutab iga päev umbes iga viies ameeriklane.Sestap oleks teenuse vastu personaalne väljaastumine ebapopulaarne.

Sellegipoolest on oodata komisjonides valmivate jõuliste regulatsioonide kehtestamist. Sama teema tõstatub ilmselt päevakorda Euroopas.

Teine ägedaks kujuneda ähvardav konflikt areneb USA enda jõuliste osapoolte vahel. Eksperdid ennustavad, et vaikselt juba pingestunud vastuseisu võib muuta plahvatuseks peagi väljakuulutatav, 15 aasta eest maailma üllatanud Apple'i iPhone'i suurusjärku tehniline imetoode. Omal ajal pahandas Apple'i telefon nii mõndagi suurt telefonivalmistajat ja tõukas need lõpuks liidripositsioonid.

Nüüd arvatakse, et Apple'os sepistatavad virtuaalreaalsuse prillid põrkuvad Mark Zuckerbergi nägemusega muuta Meta loodav metasfäär maailma elanikele uueks töö- ja elukohaks, kuhu pääsemiseks on vaja kasutada Meta teenust ja Meta prille.

Apple on kuulus enda käes hoitava tehnilise ja tarkvaralise ökosüsteemi poolest. Nõnda ostavad firma kliendid peamiselt Apple'i tooteid ja teenuseid. Firma kontrollib praktiliselt kõike, mida selles maailmas tohib ja ei tohi. Näiteks muutis Apple aasta eest telefoni turvaseadeid, mille tulemusel kannatas Meta teenuse kasutatavus. Zuckerbergi juhitud ettevõte hindas tulevikus saamata jäänud tulude kahju suuruseks kümme miljard dollarit. Suur summa, mille olematuks muutmine õnnestus pelgalt telefonisätete muutmisega.

Nüüd tungitakse aga Meta äriplaani otsesemalt, pakkudes pidurdamatu ostuisuga maailmakodanikele Apple'i tegevusi ja tugevusi turundavat konkureerivat toodet. Sõja mõttest on raske loobuda, sest teineteise kallale asumiseks on mõlemal firmal palju vaba raha ja mõju poliitilistes koridorides.

Rikkad ja hea poliitrelvastusega "kuked" on ka Microsoft ning Google. Esimene oli kunagi domineeriv IT-hiiglane, mida Google trumpas pelga otsinguteenuse abil, ehitades seejärel saadud tulu toel suure tarkvaraimpeeriumi. Microsoft püüdis oma otsinguteenusega konkurendile järgi jõuda, kuid edutult.

Vahepeal muutus ka Google suureks ja aeglaseks. Maailma kerkisid mitmed edukad tehisintellekti arendajad. Neist virgutas stagneerumisunes maailma OpenAI oma teksti lugeda, kuulata, kirjutada, kõnes esitada ja isegi pildina joonistada oskava GPT-platvormiga.

Loodud tehnoloogia on juba näitlikustanud oma võimeid mitmesuguste kõrgharidusteadmisi testima loodud eksamite iseseisva sooritamisega. Pannes end nüüd eksamineeritava olukorda, peaks meenuma tuttava tundena saada kusagilt õige vastus. GPT pealt ei peaks isegi maha kirjutama, sest see võib minna ja vastata sinu eest, tehes seda suuliselt ning joonistades vajadusel uhkeid skeeme ja pilte.

GPT oleks palju rohkem kui pelgalt järgmise põlvkonna otsingumootor. Igatahes oleks see midagi palju etemat praegusest Google'i teenusest. Microsoft tahab seda endale saada, pakkudes OpenAI-s osaluse ostmiseks kümme miljardit dollarit.

Räägitakse, et Microsoft kavatseb keskmisest parema kirja ja isegi mõtlemisoskusega nähtamatu tegelase istutada Office'i tarkvarasse. Selle tulemusel asuvad lisaks Google'ile sõjajalale ka maailma õppeasutused ja võimalik, et ka töötajad ning tööandjad. Ühed kardavad, et neid asendatakse masinaga ja teised arvavad, et neid tüssatakse masinaga.

Igatahes konflikte jagub. Keegi ei pea muretsema vaikse aja saabumise pärast.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".