Kodus võib-olla igakord nii ei tundu, aga Euroopa Liidus elavad maailma ühed rikkaimad tarbijad. Umbes 450 miljoni elanikuga majandusliit pole küll suurim rahvaarvult, aga ostujõuga põimituna omab see planeedil massist mõjusamat arvamust. Nähtust teatakse ja tuntakse "Brüsseli efektina".

Mõju ilmneb vähemalt siis, kui omavahel ei tülitseta ja tehakse midagi koos. Üks selline mõju väljund on teisipäeval Euroopa Parlamendi 602 poolt- ja 13 vastuhäälega otsus nõuda, et kõigil uutel kantavatel nutiseadmetel oleks USB-C standardiga laadija.

Liidu mõju ilmutas end juba varem, seaduse jõuta survestamata, kui umbes kümne aasta eest siirdusid mitmed tootjad vabatahtlikult kasutama ühtset liidese standardit. Ainuke vastane oli Apple. Firma tahtis hoida vähemalt telefonid oma juhtme otsas. Tänu sellele ei saavutatudki ühtset rinnet ja mugavamad väiketootjad odava tööjõuga maadest saatsid Euroopa poole arvukalt peamiselt vanemate USB standarditega seadmeid.

Aastast 2024 kehtima hakkava korra järgi võib telefoni ostes valida selle laadijaga või ilma. Paljudel on üks või mitu laadijat juba olemas. Euroopas hinnatakse, et nii hoitakse aastas kokku umbes 200 miljon eurot ja prügilatesse jääb saatmata üle 1000 tonni elektroonikat sisaldavat rämpsu.

"Brüsseli efekt" on mitmel põhjusel vastuolulise mõjuga, kuivõrd sama väljendit kasutatakse ka kirumiseks. Mõistatuslik "Brüssel" ei nägevat ega hoolivat oma enda piirides elavate arvukate kohalike kultuuride pika ajalooga harjumustest ning sunnib peale mitteomaseid sanitaar- või muid kangekaelseid nõudeid. Kirutakse ka kaugemalt. Mõjusa majandusbloki ühepoolne otsus sunnib kaugeid riike uuele korrale alluma. Näiliselt tehakse seda vabatahtlikult, aga kirudes.

Positiivse poolena võib lugeda omapärast süsteemset liikumissuunda, mida tuntakse "võidujooksuna tippu". Ühendriikides on sarnase mõjuga California osariik. Maailma riikide majandusnäitajatelt viiendal kohal olev küllaltki suveräänne territoorium sunnib nendega kaubandussuhetes olla soovijaid samuti alluma sealsetele reeglitele, mitte oma osariigi omadele.

Euroopa Liidust ja Californiast välja jäävatel aladel tegutsevatel ettevõtetel on otstarbekam juhinduda nende kahe seatud kõrgematest nõuetest, kuna nii tuleb lõppkokkuvõttes välja odavam ja on isegi parem müüa kaupu nende suhtes seatud madalamate nõuetega riikidesse. Kiiduväärt nõuetest kinnipidamise tulemusena võimendubki tootjate ja ka tarbijate võistlus veelgi parema nimel ehk algab "võidujooks tippu".

Vastupidise näite "võidujooksust põhja" leiab riikidest või omavalitsustest, mis püüavad iga hinnaga saada mõnda tootjat enda juurde. Selle nimel leevendatakse töötaja- ja keskkonnakaitse nõudeid ja pigistatakse silm kinni korruptsiooni ees. Selliseid riike on lihtne loetleda Ladina-Ameerikast Aasiani.

Seni vahest tuntumaks "Brüsseli efekti" näiteks võib pidada üldist andmekaitseregulatsiooni. Mõningase tusatsemise järel otsustasid teiste seas Facebook ja Microsoft rakendada kas osaliselt või tervikuna samu põhimõtteid. Vähem teatakse, kuidas "Brüssel" mõjutas piirama lennu- ja laevatranspordi saasteid või edendas häid tavasid keemiatööstuses.

Edaspidi võib vist USB-C standardi levikut pidada avalikkuse teadvuses kõige silmatorkavamaks "Brüsseli efekti" tagajärjeks, seda isegi Euroopa kodanike endi seas. Varasemale viidates pole praegugi raske leida enda või lähikondlaste kasutuses vähemalt paari või enamat isepäist laadimise ning andmevahetuse liidest.

Erinevaid ühendustehnoloogiaid on aktiivses kasutuses vähemalt kuus. Lihtne on leida näiteks vanemaid USB-A, mini- ja mikro-USB ja Apple Lightning liideseid, millele lisanduvad mõne tootja väga spetsiifilised leiutised.

Nimena on Apple "Lightning" äge ja jätab mulje, et kõik teised liidesed on välgust kordades aeglasemad. Vahest ainuke, mis suudaks konkureerida sellise võimsa sõnamõjususega võiks olla "Superspeed". Eeldatavalt on vähe, kes usuks, et keegi söandaks pakkuda sellist müügiväljendit konkureerivale USB liidesele. Enam ei pakutagi. Tegelikkuses kannab tuttav USB versioon 3.0 algupäraselt nimetust "Superspeed".

USB standardit nõustav organisatsioon USB-IF otsustas ununenud nimetusest loobuda. USB 3.0 on Apple "välgu"-standardist kiirem ja mitmes mõttes parem. Ausam on olla, kui poosetada. Seda enam, et varsti on kõik ühise USB-C liidese kaudu jagamas sama standardi hüvesid. Midagi, mille omamiseks ei peagi elama suure ostujõuga majandusblokis.