Californias asuvas Scrippsi uurimisinstituudis töötav Barry Sharpless ja Morten Meldal Kopenhaageni Ülikoolist panid aluse nn klikk-keemiale. Muu hulgas avastasid nad reaktsiooni kahe olulise biomolekuli — atsiidi ja alküleeni — ühendamiseks. Sellest tõuseb omakorda kasu mitmel moel, nii uute plastide kui ka ravimikandidaatide sünteesil. Barry Sharpless pälvis Nobeli keemiapreemia ka 2001. aastal.

Carolyn Bertozzi Stanfordi Ülikoolist kasutas aga klikikeemiat rakkude pinnal leiduvate keerukate suhkrute — glükaanide — kaardistamiseks. Seejuures suutis teha ta seda rakkude elutegevust häirimata. Täpsemalt arendas ta selleks välja bioortogonaalsed reaktsioonid, mida kasutatakse praegu vähiravimite väljatöötamiseks.

Möödunud aastal pälvisid preemia sakslane Benjamin List ja šotlane David MacMillan asümmeetrilise organokatalüüsi arendamise eest, mis võimaldab valmistada hõlpsamalt suuri molekule.

Nobeli preemiat keemia alal antakse välja alates 1901. aastast Alates 2020. aastast on Nobeli preemia väärtus kümme miljonit Rootsi krooni (u 923 000 eurot). Lisaks rahalisele auhinnale saavad laureaadid Nobeli bareljeefiga kuldmedali ja diplomi.