Kui kümme aastat tagasi oli sadama rajamiseks vajalike meretingimuste analüüsi koostamine mitmeaastane uuring, siis praeguste vahenditega on see võimalik kõigest paari kuuga. Lisaks võimaldab Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi teadlaste panus Euroopa Liidu Copernicuse mereteenuse arendamisel praegu merekeskkonda analüüsida paljudel mereteadlastel.

Kellel on Eesti mereandmetest kasu?

Läänemere tervise suhtes järeldavad teadlased, et Läänemere hapnikuvaesed surnud piirkonnad Gotlandi süvikus ja mujalgi on jõudnud oma maksimaalsele füüsikaliselt võimalikule tasemele. Dramaatiliselt väljendades: enam hullemaks minna ei saa. Nii lubab arvata halokliini ehk soolsushüppekihi tase.

Veelgi täpsemaid andmeid annab Eesti merealade prognoosimudel NEMO-EST, mis lubab oluliselt detailsemat vaadet Eesti merealadele. Selle põhjal saab keskkonnaagentuur avaldada parimat võimalikku mereilma prognoosi, millest on kasu nii kaluritele, päästjatele, laevasõitjatele kui ka merel puhkajaile.

Täpsematest mereandmetest on kasu lisaks kõrgete elektrihindadega võitlemisel. Jah, nii see tõesti on, sest lisaks jooksvatele prognoosidele annavad need juurdepääsu ajaloolistele andmetele, mida saab kasutada merealade ruumiliseks planeerimiseks.

Näiteks oli neist abi meretuuleparkide planeerimisel või hiljuti koostatud meretingimuste analüüsil LNG terminali rajamise tarbeks. Samuti on mereteenuse andmetel tehtud uuringuid merevee kasutamiseks rannikulinnade kütmiseks ja jahutamiseks.

Talv on tulekul

Kuigi praegu võib jäätunud Läänemeri tunduda kui midagi kauget, siis tegelikult on talv vaid mõne kuu kaugusel. Milline see tuleb?

Merejää indeksid näitavad selgelt, et 2020. aasta talvel oli nii jääkatte ulatus kui ka ruumala rekordiliselt madalad. Maksimaalne jääkatte ulatus moodustas kõigest üheksa protsenti kogu Läänemere pindalast ja jääkatte ruumala oli neli kuupkilomeetrit. Lähiminevikus on sarnaseid talvi olnud veelgi, näiteks 2008. ja 2015. aastal.

Teisest äärmusest on Läänemere ajaloos teada talvi 1940. aastatest, kus kogu Läänemeri oli jääga kaetud. Praegu on nii merejää ulatus kui ruumala langustrendis.

Näiteks on minu kolleeg Urmas Raudsepp koos oma tiimiga leidnud põhjuse, miks oli Läänemeri 2019/2020 talvel rekordiliselt soe ja jääkate madal. Nad järeldavad, et rekordiliselt kõrge soojussisalduse ja sellest tingitud jääkatte vähesuse tingisid erakordselt soojad atmosfääritingimused.

Suuremad eesmärgid

Kui nüüd aga päris suurejooneliseks minna, siis lisaks Läänemere mudeldamisele ja analüüsimisele osalevad Eesti teadlased ka Maa digitaalse kaksiku loomisel.

Kui praeguseni on tegeletud peamiselt üksikute komponentide, nagu mere, atmosfääri, rannikuala, pinnase ja muu taolise, mudeldamisega, siis Maa digitaalse kaksiku loomine ühendab erinevate valdkondade mudelid ja loob veelgi täiuslikuma tervikpildi Maa protsessidest. Sellega luuakse andmebaas, mis võimaldab üha suureneva energiavajadusega inimkonnal meie planeediga sõbralikult koostööd teha nii, et mõlemad osapooled oleksid terved.

Artikkel põhineb autori ettekandel Tallina Tehnikaülikooli konverentsil "Meresüsteemide instituut 20: alusuuringutest operatiivsete teenusteni ja poliitika kujundamiseni".