Oksjonite atmosfäär peaks olema tuttav paljudele. Seal avanev pilt meenutab orkestrit. Dirigendiks on muidugi oksjonipidaja. Suurema vahena on kõigil mängijatel on sama instrument ja musitseeritakse oma rahakotiga. Käeliigutuste asemel oodatakse dirigendi hõisatud arvude voos õiget hetke oma hääle tegemiseks. Kõrvaltvaatajale võib tunduda tempo võimatult kiire. Ometi on tegemist treenitavalt inimliku kiirusega, milles vahetatakse inimestele arusaadavaid väärtuseid. Väärtust kajastab makstav hind.

Populaarsete internetiteenuste puhul kulgeb kõik näiliselt tasuta. Teatakse küll, et teenus võtab tasuks midagi seoses nende käitumisandmetega. Kuna aga puudub millegi äravõtmise või ilmajäämise tunne, lastakse asjal olla. Mõnikord võib isegi teemale mõtlemine tunduda liigse kuluna, mille vältimiseks loobutakse sellestki hügieeni meetmest. Lõpuks mõeldakse, miks peaksingi teadma, kui ka keegi teine ei tea, mis toimub!

Neil oli õigus, sest alles nüüd on avalikkusel võimalus sellest rohkem teada saada. Need olid Iirlased, kes soovisid rohkem teada. Iiri kodanike vabaduste nõukoda uuris meist internetti jäetud andmetega toimuvat ja andis välja kokkuvõtliku raporti.

Tegemist on esimese niivõrd ulatusliku uuringuga. Iseenesest on juba see uudisväärtuslik tõdemus, arvestades, kui kaua aega on internetiteenuseid kasutatud. Populaarsete veebiteenuste enamuse majandamine on rajatud kasutajaandmete müügile. Sellest hoolimata võib arvata, et kasutajate enamus ei soovi taoliseid uuringuid lugeda. Olgu neile kokkuvõtliku lausena toodud raporti pealkiri – "Suurim andmete kuritarvitamine".

Veebiteenuste kasutajatele on hea teada, et tõesti, nendest mahajäävad andmed on tühise väärtusega. Halvema uudisena müüakse samu andmeid mitu korda päevas. Nii saavutab ka kõige tühisem kübe tajutava väärtuse. Euroopas müüakse samu, ühe keskmise internetis viibiva isiku käitumisandmeid keskmiselt 376 korda ja USA-s 747 korda päevas.

Olenemata sellest, kui privaatse või tundliku teabega on tegemist, kulgeb veebisaitide ja rakenduste kulisside taga protsess, mida nimetatakse reaalajas kauplemiseks. Kasutajale näivalt mitte midagi maksvate andmete vahendamise tööstuse aastakäive on üle 117 miljardi dollari.

Järelikult leidub miljardeid põhjuseid, miks tasub seda äri ajada. Samas on kasulik seda raha koguda suurema kära ja emotsioonideta. Öeldut võib siis pidada osamakseks, millega makstakse kinni maailmale tasuta näiv teenus.

Esmapilgul võib tunduda lohutavana, et kauba sisse ei kuulu kasutaja nimi ega muu teda otseselt nimetav. Küll aga leidub seda, mis teda iseloomustab. Kaubeldav teave sisaldab andmeid kliendi arvutiplatvormi kohta, üht-teist selle asukohast ning hulganisti andmeid sellest, kus kasutaja on varem käinud ja mida teinud.

Mõnikord on lastud taolisi metaandmeid vabadusse huvilistele uurimiseks, et siis ehmatuseks näha, kuidas nende põhjal traalitakse konkreetseid isikuid. Halva juhtumiseks piisab konkreetse indiviidiga sidumise usust, sest eksimuse puhul omistatakse isikule teda kahjustavaid omadusi ja käitumisi. Müüjat see aga ei huvita.

Kauplemine toimub reklaame reaalajas kliendile esitavate ettevõtete vahel. Reklaamitava kauba omanikfirma ise pole protsessiga seotud. Andmeid pakutakse maakleritele. Ostetud teabega juhivad nad reaalajas reklaamivoogu siis, kui veebilehte laaditakse seda lugevale inimesele. Siis ongi kõige väärtuslikum hetk arvestada, mida just tollele inimesele võiks näidata. Kes arvab, et temast nüüd midagi ei teata, võiks ohutunnetuse ümber mõelda. Automaatne kauplemine toimub sekundi murdosa jooksul.

Uuringusse koguti 30 päeva jooksul Google'i teenustest saadud teave. Teiste suurte kliendiandmetega kauplevate Meta ja Amazoni kohta ülevaade puudub. Nagu öeldud, valdkond eelistab tegutseda ilma kärata ja pühendunud professionaalide vahel. Antud teabe võib kanda ärisaladuste hulka. Võib vaid arvata, mis pildis muutuks, kui kaasata mainitud kahe suure kauplemise tulemused.

Euroopas kehtivate reeglite tõttu kaubeldakse siinsete teenusekasutajate harjumuste andmetega keskmiselt 71 miljardit korda aastas. Tüüpilise sakslase veebikeskkonnas veedetud andmetega kaubeldakse umbes kord minutis. See pole sugugi väike number, kui arvestada, et Saksamaa internetikasutajate veebis tegutsemise digitaalsete jälgede müügiks korraldab Google ühes minutis 19,6 miljonit andmeoksjoni.

Google pakub reaalaja kauplemises osalemise võimalust 1058 kliendile Euroopas ja 4698 kliendile USA-s. Veebis surfajate andmed leiavad kasutust üle maailma, sh Hiina, Venemaa ja Ameerika Ühendriikide organisatsioonides ja ettevõtetes. Võrreldes Euroopaga on USA-s inimesi vähem, aga äri on piiritum. Suure lombi taga kaubeldakse kasutaja andmetega aastas 107 triljonit korda. Keskmise Ohio osariigi kodaniku veebikombed koos asukohaga müüakse päevas 812 korda.

Iirlaste koostatud ülevaade kedagi otseselt ei kaitse. Sarnaselt hügieeninõuetega on oluline osa täita lõppkasutajatel. Mõttega harjumiseks võiks nad tunnetada oksjonipidaja rolli. Näiteks järgmine kord hiirt ekraanil liigutades kujuta ette, kuidas tuhandetel agentidel lähevad silmad suureks ja hingamine seiskub, oodates, mille peale sa klikid. Seejärel lahvatab maailma kattev digitaalne oksjonikisa.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".