Vaatamata vaktsiinide olemasolule on Eestis vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 56 protsenti rahvastikust. Asser tõi välja, et seejuures pole lasknud end veel koroona vastu vaktsineerida 120 000 vanemaealist inimest.

Samas viitavad üle 15-aastaste elanike seas tehtud Turu-uuringute küsitluse andmed, et täielikult on koroonavaktsiini saamise vastu neist vaid umbes 12 protsenti elanikest. Peale nende on aga umbes viiendik selle vanuserühma elanikest jäänud siiani erinevatel põhjustel riiklike kampaaniate käigus või perearsti juures vaktsineerimata.

Rektor märkis, et suur hulk neist vajab vaktsineerimisotsuses selgusele jõudmiseks personaalset nõustamist. Abi võib nüüd olla Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi algatanud projektist "Sügise plaan". Selle raames valmistatakse ette arstiüliõpilastest vabatahtlikud, kes pakuvad perearstidele tuge ning aitavad telefonivestluse käigus jõuda perearsti nimistus olevatel vaktsineerimata inimestel iseseisva ja teadliku vaktsineerimisotsuseni.

Sarnast abi pakkusid Tartu Ülikooli arstiüliõpilased kevadel, kui aitasid haiglates ületöötanud õdede koormust leevendada. Asser tõdes, et kahetsusväärselt jäi haiglate ülekoormuse tõttu siis ära tuhandete patsientide plaaniline ravi. "Peame ennetama eeloleval talvel sama olukorra kordumist, seega loeb iga vaktsineeritud inimene," sõnas rektor.

Tartu Ülikooli peremeditsiini professori ja Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liikme Ruth Kalda nentis, et patisentide läbihelistamine ja vaktsineerima kutsumine on väga ajamahukas. "Need, kes on olnud kohe valmis vaktsineerima tulema, on seda praeguseks juba teinud. Teised vajavad mitu korda helistamist, nõustamist, kuulamist. Selle väga suure lisatöö jaoks pole pole ei perearstidel ega õdedel piisavalt aega," märkis Kalda.

Valitsust nõustava Covid-19 tõrje teadusnõukoja liige, Tartu Ülikooli afektiivpsühholoogia kaasprofessor Andero Uusberg tõdes, et personaalse vestlusega saab mõjutada näiteks neid inimesi, kes on vaktsineerimist lükanud edasi logistilistel põhjustel või alahindavad haigestumise riske ja ülehindavad vaktsiini kõrvaltoimeid.

"Enamiku inimeste peas valitseb vaktsineerimise teemal suur segadus, kuna neid ümbritseb väärinfo, liiga tehniline teaduslik info ja alatasa muutuv ametlik teave," sõnas Uusberg.