ERM-i teadurid asuvad uurima etnoloogia ajalugu Eestis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Vladislava Snurnikova/ERR

Eesti pinnal on etnoloogiaga tegeletud ligi kakssada aastat. Seni pole distsipliini ajalugu ja kujunemist põhjalikult uuritud. Selle lünga täitmiseks on Eesti Rahva Muuseumis moodustatud uurimisrühm, mis järgmise viie aasta jooksul loodab kaardistada eesti etnoloogia peamised arenguetapid.

Uurimisrühma juhi Indrek Jäätsi sõnul on uuritav teadusharu oma pika ajaloo vältel enamasti kandnud etnograafia nime. Etnoloogia mõiste võeti Eestis laiemalt kasutusele 1990. aastatel.

Projekti eesmärk on uurida etnoloogia kujunemist alates 18. sajandi teisest poolest kuni umbes aastani 2000. "See on tohutu pikk periood ja tohutu ainemaht, ambitsioon on meil suur," kommenteeris Jääts saates "Uudis+".

Jääts selgitas, et seni on eesti etnograafia ajaloo alguseks loetud Ilmari Mannineni, kes tuli 1920. aastatel Tartusse ja pani aluse professionaalsele etnograafiale. Projekti eesmärk seda ajaraami laiendada ja hõlmata ka tsaariaegne periood. Sellesse kuuluvad näiteks mitmed baltisaksa maadeuurijaid, kes tundsid huvi erinevate rahvaste vastu.   

Etnograafia uurimisainest on defineeritud erinevalt. Ilmari Mannineni jaoks oli etnograafia mõistetud üsna kitsalt. "Tema jaoks oli see küllaltki konkreetne distsipliin, mis uuris talurahva materiaalset kultuuri," selgitas Jääts. 

Tänapäeval on etnoloogia määratlus oluliselt avaram. Jäätsi sõnul toimus 1990. aastatel etnoloogia ainevalla plahvatuslik laienemine, mistõttu võimaldab etnoloogia tegeleda väga mitmekesiste uurimisteemadega.

Projekti lõpuks peaks valmima uurimistulemusi koondav kollektiivne monograafia.

Toimetaja: Juhan Hellerma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: