Lähiöödel saabub perseiidide tähesaju tipphetk ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Ain Paloson

Perseiidide meteoorivool saavutab oma maksimaalse tugevuse laupäeva õhtul. Kuigi langevate tähtede märkamist muudab sel aastal raskemaks ere vanakuu, võib näha tunnis soodsatel tingimustel ligikaudu 40–50 meteoori.

Kõige rohkem tähti langeb ennustuste kohaselt 12. augusti õhtul. Elamust peaksid pakkuma aga 11. ja 13. august. Parim aeg pilgu taevasse heitmiseks jääb südaöö ja esimeste hommikutundide vahele. Vanakuu tõuseb neil päevil aga juba kella 23 paiku õhtul, varjutades oma eredusega kahvatumaid meteoore. Ennustuste kohaselt jääb selleaastane sadu inimsilma jaoks seetõttu keskmisest kaks korda nõrgemaks.

Reede öösel on enamikes maakondades vahelduva või vähese pilvisusega ilm. Laupäeva öösel tõotab sadada mõningate eranditega öösel vihma üle terve Eesti.

Nimele vastavalt asub meteoorivoolu radiant Perseuse tähtkujus, mis tõuseb reedel kirdest kella 23 paiku. Langevate tähtede jäetavaid eredaid jälgi võib näha aga üle terve taevalaotuse. Meteooride liikumiskiirus ulatub 59 kilomeetrini sekundis. Kahvatumate valgusjälgede nägemiseks tuleks lasta silmadel pimedusega harjuda vähemalt pool tundi.

Augustikuist tähesadu tekitavad Päikesesüsteemi siseossa iga 133 aasta tagant sattuvast komeedist Swift-Tuttle poolt maha jäetavad tolmukübemed ja räbu. Maa atmosfääri sattudes hakkab materjal hõõguma ja aurustub. Enamasti läbib Maa komeedi poolt maha jäetud jälgi vaid riivamisi.

2016. aasta erakordselt tiheda tähesaju ajal sai näha tunnis kuni 200 meteoori.

Robotteleskoopteenuse Slooh ülekanne tähesajust algab 13. augustil kell 03.00.

 

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: