Jaheda tähe ümbrus kubiseb Maa-sarnastest planeetidest ({{commentsTotal}})

Maast kosmilises mõttes vaid kiviviske kaugusel asuvas planeedisüsteemis tiirleb kahvatu tähe ümber seitse suuruselt Maaga võrreldavat planeeti, teatavad astronoomid. Neist kuuel võib leiduda vedelas olekus vett, mida peetakse elu tekkimise eelduseks.

"Kui leiame Linnutee galaktikast teisigi sarnaseid planeedisüsteeme, leiduks Maa-sarnaseid planeete galaktikas tohutult – miljardeid. Igaüks võib juba ise mõelda, kuidas mõjutab see väljavaateid neist ühelt elu leida," sõnas uurimuse kaasautor Julien de Wit, Massachusettsi tehnoloogiainstituudi astronoom ERR Novaatorile antud intervjuus.

Kindlamatel alustel seisvate ennustuste tegemiseks tuleb esmalt kinnitada veel mitme analoogse planeedisüsteemi olemasolu. Juba geomeetria põhjal võib teha aga planeediküttide sõnul ennustuse, et iga astronoomide poolt leitava ja Maa suhtes oma tähe eest mööduva planeedi kohta jääb tabamatuks veel 20 – 100 sarnast planeeti.

Ainulaadne süsteem
Esimesed kolm Maa-suurust planeeti leiti tähe TRAPPIST-1 lähistelt juba 2016. aastal. Täiendavatel vaatlustel kogutud info võimaldas nüüd astronoomidel järeldada, et tähte varjutab korrapäraste ajavahemike tagant veel neli eksoplaneeti. "Tegu on esimese korraga, kui sama tähe ümbert on leitud tiirlemas sedavõrd palju Maa-sarnaseid planeete. Kogu süsteemi ülesehitus meenutab natukene Jupiteri ja selle ümber tiirlevaid kuid," laiendas uurimuse juhtivautor Michaël Gillon Belgias asuvast Liege`i ülikoolist.

Tähele kõige lähemal planeedil kulub selle ümber tiiru tegemiseks 1,5, järjekorras kuuendal 12,4 Maa ööpäeva. Seitsmenda planeedi täpset tiirlemisperioodi astronoomidel veel leida ei õnnestunud. Kuigi planeedid asuvad tähele suhteliselt lähedal, langeb neist kolmele täpselt nii palju tähekiirgust, et neil võiks leiduda teatud tingimustel vedelas olekus vett. TRAPPIST-1 mass moodustab Päikese omast vähem kui kümnendiku. Seeläbi on see Päikesest oluliselt tuhmim ja selle pinnatemperatuur madalam.

Kolmel tähele kõige lähemal asuval planeedil võib leiduda vett, kui see ei pagenud avakosmosesse süsteemi nooruspäevil, mil planeetide pinnatemperatuur oli tänasest kõrgem.

TRAPPIST--1 süsteem kunstniku nägemuses. Autor: ESO/M. Kornmesser/spaceengine.org

TRAPPIST--1 süsteem kunstniku nägemuses. ESO/M. Kornmesser/spaceengine.org

Planeetide tiirlemisperioodide ja omavahelise resonantsi põhjal järeldasid astronoomid, et need tekkisid tähest kaugemal ja sattusid oma praegusesse asukohta hiljem. "See võis neid osaliselt tähe tormilisema noorusaja eest kaitsta. Kuid isegi juhul, kui ultraviolett- ja röntgenkiirgus planeetide atmosfääri laastas, on selle taastumiseks mitmeid võimalusi. Näiteks võisid neid tabada hiljem (veerikkad) komeedid-asteroidid või purskasid nende pinnal vulkaanid," selgitas de Wit.

Tähe ultraviolett- ja röntgenkiirgus võib kosmoseteleskoobiga XMN Newton tehtud mõõtmiste põhjal mõjutada selle ümber tiirlevate planeetide atmosfääri tänase päevani. Kuidas planeetide atmosfäär täpselt tänapäeval välja näeb, peavad näitama aga täiendavad vaatlused. Mõneski mõttes on süsteemi näol tegu katselaboriga, kus saavad planeediteadlased proovile panna erinevaid planeetide arengut kirjeldavaid teooriaid.

Soodsate eelduste korral oleks elul tekkimiseks küllaga võimalusi. Tähe ennustuslik eluiga küündib viie triljoni aastani. Päikese tuumakütus ammendub ligikaudu tuhat korda varem.

Lähitulevik
"Kõige põnevam on muidugi see, et planeedisüsteemi omadused võimaldavad meil uurida seda tulevikus äärmiselt põhjalikult," kinnitas Gillon. TRAPPIST-1 asub Maast kosmilises mõttes äärmiselt lähedal, veidi vähem kui 40 valgusaasta kaugusel. Samal ajal jõuaks Maani ka planeetide võimalikku atmosfääri läbiv tähevalgus.

Teisisõnu saavad atmosfääri koostisosad jätta sellele oma sõrmejälje. Kindlad keemilised ühendid, näiteks metaan ja hapniku molekulid, viitaksid elu olemasolule. Samuti oleks võimalik aimu saada eksoplaneetide ilmastikust. Planeedisüsteemi tutvustaval pressikonverentsil avaldasid teadlased lootust, et elu olemasolu suudetakse uusi kosmoseteleskoope kasutades kinnitada või ümber lükata kümnekonna aastaga.

Järgmise sammuna on astronoomidel plaanis otsida eksoplaneete veel tuhatkonna võrreldavalt tuhmi tähe lähistelt.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?