Teadlane selgitab, miks on põhikooli lõpueksamite kaotamine halb mõte ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Põhikooli riiklike lõpueksamite kaotamine õõnestab Eesti põhihariduse aluskiviks olnud ühtluskooli põhimõtet ja pidurdab sellega võrdsema ühiskonna suunas liikumist, leiab Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi töölõppe ja õpetajate professionalismi teadur Maria Erss.

Põhikooli lõpetamine tähistab Eestis kohustusliku hariduse omandamist, mis on eeldus edasisteks haridustee ja tööelu valikuteks. Seni on kontrollitud põhihariduse omandamist riiklike lõpueksamite ning kooli loovtöö või uurimistööga. Põhikooli lõpueksamite kaotamise teema on päevakorras olnud juba pikemat aega. Mis juhtuks, kui riiklikud eksamid kaotada?

Uuringud standardiseeritud testide kohta näitavad, et neil on kogu maailmas suur mõju õpetamispraktikatele ja õppesisule. Mõju võib olla nii hea kui ka halb. Ühest küljest suunavad hästi koostatud eksamid õpetajaid ja õppijaid pöörama rohkem tähelepanu olulistele pädevustele ning kaasaegsetele õpetamispraktikatele.

Teisalt võib eksamitel olla õppekavale negatiivne mõju, kui õpetajad keskenduvad liigselt eksamiülesannete drillimisele. Samas on põhihariduse omandamist vaja kuidagi hinnata. Üks variant on asendada riigieksamid koolieksamitega.

Puudub ülevaade

Kui kaotada riiklikult välja töötatud põhikoolieksamid, siis pannakse kogu vastutus koolidele. Koolisiseste eksamite väljatöötamine suurendab õpetajate töökoormust veelgi ja käib ka paljudel õpetajatel üle jõu, sest neil puudub vastav koolitus eksamite koostamisest. Eksamite koostamine on omaette teadus, mis nõuab eraldi koolitust. Mäletan oma kogemusest 9. klassi saksa keele riikliku eksami ettevalmistuskomisjonis osaledes, et riigieksami koostajatele korraldati põhjalik testikoostamise koolitus.

Kui aga koolidele anda täiesti vabad käed lõpueksamite koostamiseks, võib tulemus olla võrreldamatu kaos ning riigil puudub siis ülevaade, millisel määral põhiharidus omandatakse. Samuti on võimalik, et koolid hakkaksid esitama lõpetajatele väga erinevaid nõudeid, mistõttu kannataks põhihariduse kvaliteet ning satuks ohtu ühtluskooli põhimõte.

Erinevus gümnaasiumiga

On suur vahe, kas räägime põhikooli või gümnaasiumi lõpueksamitest. Põhikoolieksamil on võrreldes gümnaasiumi lõpueksamiga teine funktsioon. Need hindavad põhihariduse omandamise määra ega ole mõeldud sorteerima õpilasi eliitgümnaasiumidesse või tavakooli. Seetõttu korraldavad gümnaasiumid eraldi sisseastumiskatseid. Gümnaasiumi riigieksam seevastu loodi 1997. aastal muuhulgas selleks, et ühendada lõpueksamid ülikooli sisseastumiseksamitega ja vähendada sellega õpilaste koormust eksamiperioodil.

Viimase aja areng on näidanud, et ülikoolid on hakanud korraldama oma katseid ning riigieksam ei ole enam küllaldane valikukriteerium. Samuti on riigieksamil olnud ajalehtedes edetabelite avaldamise tõttu õpetaja autonoomiale ning õppetöö mitmekesisusele pärssiv mõju.

Pealegi toimub osaliselt juba gümnaasiumis niikuinii spetsialiseerumine näiteks humanitaaria või reaalharu suunas, mistõttu ei saa eeldada kõigilt ühesuguseid matemaatika- või võõrkeeleteadmisi. Seega tuleks analüüsida, kas gümnaasiumi riigieksamid on sellisel kujul veel vajalikud.

Põhikooli lõpueksamid on enamikule õppijatest jõukohased ning riigieksami negatiivsele tulemusele sooritanud õppijad võivad ka praegu lõpetada põhikooli üksnes koolieksamiga. Nii säiliks ka ühtluskooli põhimõte, mis on Eestis olnud siiani põhihariduse aluskivi ja mida võib vaadelda sammuna võrdsema ühiskonna poole.

Mis puudutab väidet, et riiklike põhikoolieksamite asemel võiksid koolid anda õppijatele rohkem sisulist tagasisidet, siis võib öelda, et ka juba praegu koguvad põhikoolid õppijate edasijõudmise kohta mitmesuguseid andmeid ja annavad sisulist tagasisidet õppijate arengule, näiteks arenguvestluste ja kujundava hindamise kaudu.

Kokkuvõttes võidaksid põhikooli riiklike lõpueksamite kaotamise reformist juba niikuinii väga tublid koolid, kellel on väga head õpilased ja kes teevad väga head tööd. Kaotaksid aga need koolid, kes vajavad pisut rohkem juhtnööre ning järelevalvet.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: