Väikese liialdusega võib öelda, et kartul on olnud kogu Viive Rosenbergi elu. Veel enne esimesse klassi minekut oli tüdrukul kodutalus oma katsepeenar. Pärast põllumajandusakadeemia lõpetamist kuni pensionile jäämiseni paari aasta eest tegeles ta igapäevaselt uurimiskeskuses põhiliselt just selle eestlastele armsa ja olulise mugulaga.

Nüüdseks on aastatepikkune uurimistöö viinud Rosenbergi otsapidi Aafrikasse, kus tema juhitav teaduseksperiment võib tuua tõelise revolutsiooni ning muuta miljoneid elusid maailma kõige vaesemas piirkonnas just kartuliga.

"See on meetod, millega võib leevendada näljahäda," nentis Rosenberg ise.

Nagu paljude suurte avastustega, algas seegi juhusest. Noore teadlasena oli Rosenbergi fookus võitlus kartulihaigustega. Et taimede viirushaigused on tihti peidus raku tasemel, siis pidi viirusevaba taimeosa saamiseks minema algkudede kallale. Seda nimetatakse meristeemmeetodiks, kus taime pungast opereeritakse väga väike koelõiguke - algkude ehk meristeem.

"Ja see väike lõiguke pannakse siis kuskile antiseptilistesse tingimustesse - ütleme katseklaasi, kolbi - toitesegule, mis on kunstlikult tehtud, kus peavad olema kõik toiteained, pluss kasvuhormoonid. /.../ Tuli muidugi idee siis, et kui sellest väikesest lõigust saaks taime kasvatada, siis peaks olema terve," selgitas Rosenberg, lisades, et kõige tähtsam oli see väike lõiguke kasvama saada. Selleks katsetas Rosenberg läbi suure hulga toitesegusid ja soojusrežiime.

Pärast 15 aastat kestnud tööd, mis algas haigusvaba kartuli aretamisest, tõi möödaminnes kaasa paljundusmeetodi, kus ühest kartulitaimest võib saada lugematuid istikuid ja kartulit saab kasvatada ilma mugulat maha panemata.

Eestis kartuli taimest kasvatamisel aga tulevikku ei ole - suurtel põldudel pole istikutega jändamisel mõtet ja väikestele aiapidajatele keelavad istikuid müüa eurodirektiivid. Siin on lihtsam ja mõistlikum panna mulda mugulaid nagu vanasti. Hoopis teine lugu on aga näljahädapiirkondades, näiteks Aafrikas.

Idee viia Rosenbergi meetod Aafrikasse tuli Anne-Mari Rannamäelt, kes juhib Eesti Innovaatiliste Naiste Liitu, mille eesmärk on, et naiste leiutisi hakataks päriselus rakendama.

"Mõistes, kuivõrd suur potentsiaal on sellel tehnoloogial ja nendel meetoditel ja võimalustel, mida Viive oma naiskonnaga siin välja on töötanud, me lihtsalt ei saanud jääda külmalt kõrvalseisjaks, me otsustasime, et me peame kuidagi seda edasi levitama," ütles Rannamäe.

Kas tema ideed ka päriselt võiks töötada, käis Rosenberg esimest korda eelmisel sügisel Keenias uurimas. Idee langes viljakale pinnasele. Tänavu kevadel tuli projekti taha ka välisministeerium ja asuti ette valmistama teist ekspeditsiooni Keeniasse. Seekord tahab Eesti teadlane oma meetodit mastaapsemalt katsetada.

"Pealtnägija" oli ligi poole aasta vältel tunnistajaks, kuidas kontakteerutakse kohalike organisaatoritega ja kuidas teeb Rosenberg viimaseid katsetusi enne reisi oma koduaias Sakus. Seda kõike näeb "Pealtnägija" saatelõigus.