Teadus- ja tehnikauudised: valedetektor ELi piirikontrollis ja lõputu kivi-paber-käärid ({{commentsTotal}})

Foto: ODD ANDERSEN/AFP/SCANPIX

R2 teadus- ja tehnikauudistes oli sel nädalal juttu tehnoloogilistest uuendustest Euroopa Liidu piirikontrollis ning ka pealtnäha üsna tarbetutest avastustest matemaatikavaldkonnas.

Tehisintellektiga valedetektor hakkab reisijaid teatud EL-i piiridel küsitlema

Montpellieri lennujaam Lõuna-Prantsusmaal. Autor: PASCAL GUYOT/AFP/SCANPIX

Mis sul kohvris on? Kui sa avad kohvri ja näitad mulle, mis seal sees on, siis kas see kinnitab, et sinu vastuseid olid tõesed?

Need on vaid kaks küsimust, mida automatiseeritud valedetektori süsteem hakkab reisijatelt kuue kuu pikkuse pilootperioodi jooksul neljas piiripunktis Euroopa Liitu mittekuuluvate riikidega Ungaris, Lätis ja Kreekas küsima. Seda koorineerib Ungari riiklik politsei.

Valedetektor kasutab tehisintellekti ja on osa uuest tööriistast, mille nimi on iBorderCtrl ja mille on välja töötanud üleeuroopaline konsortsium.

Pilootperiood hõlmab päris reisijaid, keda kutsutakse süsteemi kasutama pärast piirikontrolli läbimist. See ei mõjuta nende reisimisvõimalusi. Kuid plaan on see, et süsteem suudab lõpuks anda inimestele luba piiri ületamiseks, hinnates automaatselt mitmesugust teavet, sealhulgas ametlikke dokumente, biomeetrilisi andmeid ja tegevust sotsiaalmeedias, samuti turvaküsimustele vastamise tõesust.

Veebipõhine tööriist on mõeldud selleks, et muuta piiriületus ELi kiiremaks ja ohutumaks ning tuvastada kõik, kes soovivad riiki sisenemisel seadusi rikkuda, näiteks jääda pikemaks ajaks kui lubatud. Kuid mitmed sõltumatud eksperdid, kellega New Scientist ühendust võttis, väljendasid idee suhtes tugevaid kahtlusi, seades küsimuse alla automaatse valedetektori süsteemide täpsuse üldiselt.

Põhimõtteliselt on pettuste avastamise automatiseerimine mõistlik, kuna inimesed on valetajate tuvastamisel väga halvad, vaevu paremad kui juhuslik tuvastamine, nagu näitas 2006. aasta meta-uuring.

Inimese asemel, kes esitab teile piiril küsimusi, küsib iBorderCtrl intervjuus teie käest teie sülearvutis või telefonis küsimusi virtuaalne piirivalveametnik. Seadme kaamera filmib vastamise ajal teie nägu.

Seejärel analüüsib seda videot tehisintellekti tarkvara, mis vaatleb 38 mikroliigutust mustrite tuvastamiseks, näiteks silmalaugude kerget liikumist. Mõned ütlevad, et sellised liigutused on seotud valetamisega, kuid see idee on vastuoluline ja sellel on vähe tõendeid, ütles Bennett Kleinberg Londoni Ülikooli kolledžist, kes töötab kuritegevuse prognoosimise alal ja ei ole projektiga seotud.

Süsteem hindab iga vastust ja kui testi läbite – dokumendid on korras, vastused loetakse tõesteks – antakse teile antakse ruut- ehk QR-kood, mida saate piiril skannida, et teid läbi lastaks. Kui süsteem arvab, et te valetate, muutub virtuaalne piirivalvur karmimaks, muutes oma näoilmeid ja käitumislaadi ning suunab teid piiril inimametniku juurde, kellel on juurdepääs teie iBorderCtrli aruandele.

Valedetektori komponent on kohandatud olemasoleva süsteemi põhjal ja seda testiti hiljuti väikese eksperimendi raames, kus osales 30 inimest.

Virtuaalne piirivalveametnik esitas osalejatele rea küsimusi. Pooltel osalejatest paluti rääkida tõde ja teistel valetada. Tarkvara tuvastas need, kes valetavad, ligikaudu 76 protsendi täpsusega.

Meeskond tunnistab, et see ei ole piisavalt kõrge ja kavatseb süsteemi täpsust parandada, koolitades seda palju suurema andmekogumiga, mis hangitakse pilootperioodi ajal. "Me oleme üsna kindlad, et suudame selle tõsta 85 protsendini," ütles üks meeskonna liikmetest, Keeley Crockett Manchesteri Metropolitani Ülikoolist Ühendkuningriigis.

Siiski on ka see siiski väga madal täpsus. Kui süsteem käivitatakse kogu ELis, võidakse igal aastal miljonid inimesed valetajateks tembeldada.

Peamine probleem valedetektori algoritmi koolitamisel inimeste põhjal, kellel on palutud valetada, on see, et tõelistel valetajatel on teistsugused tahtmatud liigutused kui inimestel, kes näitlevad, ütles Maja Pantic Imperial College Londonist. "Kui palute inimestel valetada, teevad nad seda teistmoodi ja käituvad hoopis teisiti kui siis, kui nad tõesti valetavad, sest teavad, et võivad vahelejäämisel sattuda vanglasse või silmitsi seista tõsiste tagajärgedega," ütles ta. "See on psühholoogias tuntud probleem."

Crockett ütles, et meeskond on ohtudest teadlik ja piloodperioodi peamine eesmärk on need tuvastada ning lahendada. Samuti õpetatakse selle käigus piirivalvureid tööriista kasutama ja selle piiranguid mõistma.

Kivi paber-käärid saja inimesega võib kesta kvadriljon vooru

Islandi jalgpallikoondise mängijad treeningu ajal kivi-paber-kääre mängimas. Autor: ODD ANDERSEN/AFP/SCANPIX

Hoiatus: ärge mängige kivi-paber-kääre suure hulga inimestega, kui teil pole just käes palju vaba aega. Mänguaeg suureneb vastavalt mängijate arvule eksponentsiaalselt. Seega, kui mängus osaleb 100 inimest, tuleb teil võitja väljaselgitamiseks oodata sada tuhat triljonit vooru või kauem.

Kivi-paber-käärid on enamasti lõbus ajaviide või viis, kuidas sõprade vahel otsustada, kuhu lõunale minna. Kuid kui mängus osaleb rohkem kui mõned mängijad, võib see veidi käest ära minna.

Hyun Jae Yoo ja tema kolleegid Korea Hankyongi riiklikus ülikoolis tegid mängu matemaatilise analüüsi abil valemi, millega ennustada, kui mitu vooru kivi-paber-käärides peaks teatud arv osalejaid enne võitja väljaselgitamist mängima.

Nende kivi-paber-käärid versioonis näitavad kõik oma käiku samaaegselt. Kui kõigil mängijate peale valitakse vaid kaks liigutust – kivi ja paber, kivi ja käärid, paber ja käärid – siis kohaldatakse tavalisi reegleid, kus kõik, kes viskavad kaotava käigu, kõrvaldatakse.

Kuid kui kivi, paber ja käärid kõik on esindatud, siis loetakse vooru seis viigiks ja algab uus voor. Uued voorud kestavad seni, kuni välja selgitatakse üks võitja.

Yoo ja tema kolleegid leidsid, et võitja väljaselgitamiseks vajalike voorude keskmine arv suureneb vastavalt mängijate arvule eksponentsiaalselt. Täpset arvu on raske välja arvutada, kuid meeskonna valemi lihtsamad versioonid võimaldavad neil välja selgitada lihtsama alumise ja ülemise piiri.

10-liikmelises mängus on vajalike voorude arv vahemikus 19 kuni 19 221. 100 osalejaga mängu jaoks on vajalike voorude keskmine arv kuskil saja tuhande triljoni ehk kvadriljoni ja saja sekstiljoni vahel – arv 23 nulliga. Mõlemad numbrid on nii suured, et kõik mängijad oleksid enne võitja väljaselgitamist juba ammu surnud.

Meeskonna valem näitab ka seda, et kui mängijate hulk on tohutusuur, siis ülempiiri kui kaua mäng kesta võiks, ei ole, "See võib kesta kauem kui mis tahes aeg," ütles Yoo.

Kuid mäng on päriselus keerulisem kui see analüüs, sest osalejad kalduvad moodustama liitusid ja välja mõtlema strateegiad, ütles Ethan Akin New Yorgi linna kolledžist. "Mängijad otsustavad mängu käigus, kas nende sõlmitud kokkulepped jäävad kehtima või mitte," ütles ta. "See muudab asjad huvitavamaks."

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: