"See sõltub muidugi sellest, kas ja kui palju nende surmast möödas on. Pikemat aega vees triivinud või maha maetud laibalt võetud proovide põhjal ilmselt midagi usaldusväärset öelda ei saa," nentis David Russell, Ida-Anglia Ülikooli emeriitprofessor ERR Novaatorile.

Samas rõhutas ta, et peagi pärast üledoosi surnukambrisse jõudnud inimeste sõrmejälgede analüüsimisel saadavad tulemused on võrreldav tipptasemel lahenduste, nagu vedel kromatograafia-massispektromeetriaga saadavate tulemustega. Need langesid sõltuvalt narkootikumist kokku 93–99 protsendi ulatuses. Proovide võtmiseks ja nende analüüsiks kulus paari päeva asemel kümmekond minutit.

Proovi võtmiseks kasutatava seadme suurus on võrreldav raamatu järjehoidjaga, selle analüüsimiseks kasutatav seadeldis tindiprinteriga. Autor: Intelligent Fingerprinting

Sõrmejälgi analüüsiva seadme tööpõhimõte on lihtne. Ükskõik kuidas narkootikumid või ravimid kehasse satuvad, hakkab keha neid lagundama ja üritab nende jääkidest vabaneda. "Neist suurem osa jõuab uriini, mistõttu on sellel põhinevad testid väga tavalised. Ent piisab ka palju vähemast. Sõrmeotste eritatavas higis leidub piisavalt ainevahetussaadusi, et neid saaks seostada muu hulgas kanepi, opiaatide, kokaiini ja amfetamiini tarvitamisega," selgitas Russell.

Korraga analüüsitavad ainekogused jäävad samas mõne pikogrammi piirile. Tarbitavad uimastikogused on tüüpiliselt tuhat miljardit korda suuremad. Russelli sõnul pole siiski erilist ohtu, et testi ohvriks hakkavad langema süütud inimesed. "Esiteks saab sõrmed enne proovi võtmist ära pesta ja veerandtunni pärast on need uuesti higised. Teiseks analüüsime metaboliite, mitte näiteks trepikäsipuu küljest näppude külge kleepunud kokaiini," laiendas emeriitprofessor.

Analüüsitavate ainete hulga kasvatamine on suhteliselt sirgjooneline. Selleks tuleb valmistada täiendavaid antikehi, mis kinnituvad uimastimolekulide külge.

Eeskätt näeb Russell seadme rakendusalana narkootikumide tarvitamise senisest kiiremat ja odavamat tuvastamist. "Näiteks võiks teha pistelisi kontrolle lennujaama turvakontrollis, pikemat maad sõitvate autojuhtide hulgas või võõrutuskeskuses ja nüüd – otseloomulikult ka surnukambris, et selgitada välja, kas teha tuleks põhjalikum kontroll," lisas emeriitprofessor. Analüüs võimaldab tuvastada küll narkootilise aine olemasolu, kuid mitte selle hulka organismis.

Teadustulemuste argiellu viimiseks asutas Russell kolleegidega iduettevõtte. "Meil pole illusioone, et seda hakatakse müüma igas kaubanduskeskuses, aga veebi kaudu saab tellida seadet juba iga huviline," laiendas professor.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Analytical Toxicology.