Digiõpikute platvorm ei kergenda kõigi koolikotti ega ole tasuta ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Haridus- ja teadusministeerium esitles reedel uut digiõpikute platvormi, mis peaks kergendama õpilaste koolikotti. Samas kahe aasta eest avas ministeerium portaali e-Koolikott, millega pidid 2016. aastal liidestuma ka kirjastuste digitaalsed õppekirjanduse veebid. Selle asemel on aga arendatud hoopis uus digiõppevahendite keskkond, kus pole enamikku kasutusel olevatest õpikutest ja mis kõigele lisaks on tasuline.

Mitte igaühe kott ei lähe kergemaks

Täna Opiqu esitlusel meediale jagatud materjalides sedastatakse, et digiõpik on tasuta ja muudab koolikoti kergemaks. Tegelikkuses on digiõpikute keskkonnas Opiq praegu esindatud kahe kirjastuse õpikutest vaid väike valik. Reaalses elus tähendab see, et kui vastavas koolis on kasutusel mõni teine õpik, siis nende laste koolikott kergemaks ei lähe.

Küsimusele, kuidas saavad hakkama need lapsed, kelle õpikut Opiqs ei ole, vastab haridus- ja teadusminister Mailis Reps: "Väga palju juba on. Peaaegu põhikooli ulatuses. Me panimegi rõhu põhikooli lõppu ja nendesse ainetesse, kus digiõpikul on väga palju interaktiivset rohkem pakkuda."

Ta lisab, et see, kui palju esimestes klassides hakatakse digiõpikut kasutama, on lapsevanemate otsustada. "Ma olen pigem arvamusel, et enamik ei taha seda päris kooli alguses teha," ütles minister.

Haridus- ja teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo sõnul loodetakse, et ka teised kirjastused panevad sinna oma õpikutest digiversioonid üles.

Tekib küsimus, miks arendati uus keskkond, kui samal eesmärgil – digitaalsete õppematerjalide kättesaadavaks tegemiseks õpetajatele ja õpilastele – avati kahe aasta eest e-Koolikoti keskkond? Sellesse on alates 2015. aastast pandud 470 000 eurot.

E-Koolikotti on jõudnud ka need õpikud, mis on Opiqus. Paraku on e-Koolikoti materjalid väga ebaühtlase tasemega: PowerPointi esitlusest, töölehtede ja digiõpikuni, kuid kogu sellest materjali hulgast on pea võimatu leida tarvilikku. Rillo iseloomustbaki seda kui Google't, kus on õppekavapõhiselt märksõnastatud materjalid, mida on õpetajal või õpilasel lihtsam leida.

Näiteks otsingule "päike", mis oli ka tänase digiraamatute näidistunni teema, saab kuvatõmmisel kujutatud vaste. Selle hulgast tarviliku, näiteks 4. klassi teemaga sobituva materjali väljaotsimiseks kulub vähemalt pool tundi.

Otsingutulemus sõnale "päike" e-Koolikoti keskkonnas. Kuvatõmmis, autor ERR

Kasutajana torkab e-Koolikoti puhul silma materjalide märksõnastamise ja metaandmete puudulikkus, mis teeb keskkonna kasutamise peaaegu võimatuks.

Iga materjali juures on aga võimalik näha, kui mitu korda seda on vaadatud. Kahe ja poole aasta jooksul on näiteks keskkooli õppematerjalidest kõige enam vaadatud ehk 1583 korda loodusainete materjali, mis tegelikult on lihtsalt veebikeskkond e.loodus.ee. On seda palju või vähe, on keeruline öelda.

Küsimusele, kui palju õpetajad reaalselt e-Koolikoti keskkonda kasutavad, Rillo täpselt ei vastanudki.

Rillo korrigeerib 2016. aasta avaldust: "See, mis teade tõenäoliselt sellel ajahetkel oli, oli see, et platvorm oli tehniliselt valmis materjale vastu võtma. Nüüd järgmine suur etapp on kindlasti see, et sinna nüüd need õiged materjalid koonduksid ja kvaliteet oleks hea ja kasutate tagasisidest see aina intuitiivsemaks muutuks."

Toonases teates aga seisis: "Portaali kaudu saavad õpetajad kasutada õppematerjale, mis asuvad erinevatel veebilehtedel, kombineerida videoid, mänge, töölehti ja muud õppevara ning teha loodud õppekomplektid õpilastele ja kolleegidele kergesti kättesaadavaks." Ja samas teates oli Rillo tsitaat: "Näiteks soovime arendada edasi otsingusüsteemi, et õppevara oleks võimalik otsida üldpädevuste ning õpi- ja läbivate teemade järgi." Seni on need arendused puudu.

Hanketingimuste järgi peavad uues Opiq-u keskkonnas olevad materjalid vastama õppekirjanduse määrusele, millega on õppematerjalidele tingimused. E-Koolikotis seda tingimust ei ole. "E-Koolikotis ei ole ainult õpikud," nendib Rillo.

Rillo selgitab, et koostöös õpetajatega on alates eelmisest aastast üle vaadatud nii e-Koolikoti materjale kui märksõnu, et need oleksid õigesti leitavad. Samas on selgusetu, miks ei arendatud digikeskkonda juba algusest peale nii, et selles oleks võimalik asjakohast otsingut tulemuslikult teha.

Võrreldes juba arendatud e-Koolikotti ja uut Opiqu keskkonda jääb arusaamatuks, kas ja kui palju e-Koolikoti keskkonda edasi arendatakse või miks oli digiõpikutele vaja eraldi uut platvormi. Samuti lubati e-Koolikoti avamisel, et 2016. aastal tehakse Eesti koolidele kättesaadavaks ka Soome digitaalne õppevara. Viimast ei õnnestunud loo autoril täna erinevate otsingute kaudu e-Koolikotist leida.

Teadmata on seegi, kui paljud õpikud ikkagi reaalselt jõuavad Opiq keskkonda, millest omakorda sõltub see, kas ja kui paljude õpilaste koolikott digiõpiku tõttu kergemaks läheb.

Tasuta digiõpik maksab aastas 1,4 miljonit eurot

"Tasuta digiõpikute kasutamiseks kulub 1,4 miljonit eurot" seisab ministeeriumi jagatud materjalis. Mailis Reps selgitas, et edasi on väga suured ootused: "Nüüd on oluline see, kuidas hakkavad õpilased ja õpetajad seda kasutama."

Digiõpikute platvormi arenduseks oli Kristel Rillo sõnul kolm hanget: 1., 2. ja 3. kooliastme õpikute jaoks. Kõigis astmetes osutus edukaks Opiqu platvorm. Mainitud 1,4 miljonit eurot on Rillo sõnul teenuskulu, mis tagab selle õppeaasta jooksul ligipääsu. Mis saab siis, kui see õppeaasta läbi saab?

"Siis oleme pidanud nõu majas, et kui kooli poolt on tõesti hea vastuvõtt ja leitakse, et see on just neile vajalik, siis leiame võimalused jätkata järgmisel õppeaastal ja ülejärgmiselgi," ütles Rillo.

Sel aastal tasub selle haridus- ja teadusministeerium. Kui aga tulevikus peaks koolide huvi olema Opiq vastu leige, siis kaalutakse, kuidas ministeerium seda rahastamist jätkab. Samas on aga eraettevõte loonud keskkonna, milles olevaid õpikuid saab kool osta ise, kui see järgnevatel õppeaastatel ei peaks enam tasuta olema. Samuti on õpikud tasulised gümnaasiumiõpilastele (juhul kui nende kool peaks järgnevatel kooliaastatel mitte otsustama seda keskkonda kasutama).

Tasu eest saab keskkonda kasutada ka erakasutaja. Seega on ministeerium praegu rahastanud keskkonna arendamist, mis teenib eraettevõtte huve.

Kuvatõmmis hinnakijast Opiq keskkonnas. Autor: ERR

Mailis Reps soovitab kõigil, ennekõike lapsenavematel, minna järgmise nädala jooksul vaatama Opiq keskkonda, et anda tagasisidet. Pärast nädalat on ligipääs digiõpikutele ainult koolide kaudu.

Mis aga puutub edasisse rahastusse, ütles Reps: "Meil on valmisolek iga-aastaselt selline tasuta õppevara teha koolidele kättesaadavaks. Kui aga tuleb välja, et selleks soovi väga ei ole, tuleb teha teistsuguseid otsuseid," sedastas Reps. Ta lisas, et rahastamisel on võimalikke alternatiive, näiteks see, et kirjastustele ja Opiq keskkonnale makstakse kasutajapõhiselt ehk iga õpikukasutaja pealt.  

Reportaaž: Kas päikeselt tuleb hajus või otsekiirgus?

Tallinna Südalinna Kooli on kutsutud ajakirjanikud, et tutvustada digiõpikuid ja anda võimalus osaleda näidistunnis, kus neid õpikuid kasutatakse. 4. klassi õpilaste kõrval istudes on võimalik vaadata, kuidas peaks käima loodusõpetuse tunnis päikese kohta uue õppimine.

Arvuti taga istub haridustehnoloog, klassi ees on kaks õpetajat. Puutetundlikule tahvlile kuvatakse õpikut, selle teksti ja kõrval olevaid valikvastustega teste.

Uurin enda kõrval istuvalt poisilt, kas nad seda õpikupeatükki ka varem käsitlenud. Saan vastuseks, et jah: "Harjutasime seda varem läbi." Uurin edasi, et kas ta kasutab seda ka muudel koolipäevadel. Ta selgitab, et pidi kodus tegema ka ülesande, kuid üldisema kasutamise osas nendib: "Sellega alles alustati, sellepärast pole see veel juurdunud." Ta lisab, et mõnikord võib õpiku koju jätta ka, sest siin koolis on see e-õpikuna olemas.

Õpetaja tõstab interaktiivse tahvli ees häält, et saada tähelepanu kodus tehtud ülesannete hinnetele. Tuleb välja, et koduülesande valikvastustega testi on enamik lapsi teinud päris hästi, ainult üks laps on Merkuuri asemel kirjutanud Merkuus. Temale ütleb õpetaja lohutuseks paar sõna ja paneb hindeks viis.

Kuna Eestis on üle mindud kujundavale hindamisele, ei peaks enam arvuliselt hindama. Uurin enda kõrval istuvalt poisilt, kas hindeid pannakse numbriliselt või kujundavalt ning saan vastuseks, et numbriliselt. Seega toetab ka digiõpikute keskkond jätkuvalt vana hindamissüsteemi.

Õpetaja tahvli ees jätkab tunni teemaga. Tahvlil ja arvutites kuvatu on üsna tavaline veebileht, milles on tekst, pilt, heli ja video. Automaatkõne abil loetakse ette sedasama teksti, mis on kirjas. Leian end mõtlevat, et küllap on see loodud mõeldes nägemispuudega lastele.

On aeg tunnimaterjali osas testida teadmisi. Ekraanil on valikvastuste ja piltidega küsimus, kas päike on täpp, kera või ketas. Mulle meenub praegu 1. klassi matemaatika geomeetria, kus täpselt sama küsimust küsitakse. Ilmselt on see geomeetria ja loodusõpetuse teadmiste lõimimine. Ilmselt on sama küsimus ka Õpetajate Lehe ajakirjanikult, kes küsib selle peale minu kõrval istuvalt poisilt: "Miks klassis te käite?". "Neljandas," saab ta vastuseks.

Klassi ette lisandub veel üks õpetaja, 3. kooliastme loodusõpetuse ja geograafia õpetaja. Tema ülesandeks on lõimida 4. klassi teadmisi 8. klassi omadega.

Lapsed saavad vaadata sama kirjastaja digiõpiku 8. klassi sarnast teemat. Kiirelt tuleb läbi lugeda Päikese kohta käiv info ning täita valikvastustega lünktekst.  

Minu kõrval istuv poiss klõpsab kiiresti lahti rippmenüü ning püüab valida "paisub" ja "kahaneb", "hiidtäht" ja "kääbus" valikvariantide vahel. Kõik ei lähe päris täppi, sest selle jaoks oleks vaja teksti süvenenult lugeda.

Tunni lõpus rivistatakse lapsed keset klassiruumi. Liikumine tunnis on hea, mõtlen Tartu Ülikooli liikumisõpetust uurivatele teadlastele. Lastel palutakse teadmiste kontrollimiseks astuda rivis paremale või vasakule, et vastata ei või jah. Kui kõlab küsimus, kas päikeselt tuleb hajus või otsekiirgus, tarduvad lapsed paigale. Kas hajus on paremal või vasakul? Uusi termineid on rohkem kui 4. klassi õppekava eeldab, märgib tasakesi ka minister, oma kõrval seisvale kolleegile. Ilmselt ei jõudnud uus teadmine näidistunni valikvastuseid valides lastele siiski päriselt kohale.

Klassiruumist välja astudes uurib üks õpetaja teise käest, kuidas läks. "Eks täna oli kõik vähe kramplikum võrreldes eilsega," nendib too.

Kas alati on klassi ette võtta kolm pedagoogi?

Kuna klassi ees oli kolm pedagoogi, tekib paratamatult küsimus, kas päristunnis ka selline luksus on? Uurin seda näidistundi teinud loodusainete ja geograafia õpetajalt Veronika Taimlalt.

"Muidu on see üksinda. Meil on alati võimalus küsida abi haridustehnoloogilt, kes tuleb tundi kaasa, aitab ja juhendab. Alguses on see täiesti normaalne ja vajalik." Ta lisab, et edaspidi peaks ikka üks õpetaja sellega hakkama saama.

Taimla sõnul on seni püütud Opiqu platvormi kasutada umbes kord nädalas.

"Kuna see keskkond on tegelikult väga uus, siis me oleme selle saanud ka väga värskelt," kordab õpetaja juba õpilaselt kuuldut. 6.–9. Klassidele loodusainete ja geograafiat õpetav Taimla selgitab, et seni on seda pigem kasutatud algklassides ehk 1.–3. klassis, ehkki täpsustab, et siiski on seda proovitud pigem 4. klassis.

Küsimusele, kas Taimla on kasutanud ka e-Koolikoti keskkonda, vastab ta, et on. "Aga ka mitte jällegi kõik aineõpetajad. Need, kes on sellega rohkem tutvunud ja need, kes on altimad tehnoloogiat kasutama. Need, kes nii väga ei taha või ei ole seda veel avastanud, need ei kasuta."

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: