Eesti II Noorte Metsaülikool – Viljandi gümnaasium

Eesti II Noorte Metsaülikool on unikaalne algatus, kus väärtustatakse ja arendatakse teadusmõtlemist teadlaste juhitud erialadevahelistel aruteludel.

Tegevuse eesmärk oli jätkata üle-eelmisel aastal käivitatud Eesti noorte metsaülikooli traditsiooni, mis toetab gümnasistide teadmisjanu, ärksameelsust ja algatustahet. Plaanis oli tutvustada gümnaasiumiõpilastele eri teadusvaldkondade inimesi, nende tegevusi ja töö sisu, seost igapäevase praktilise eluga ning tulevase elukutsevalikuga. Eesmärk sai täidetud. Toimus edukas Eesti II noorte metsaülikool, mille vastu oli suur huvi. Noored said kohtuda valdkonnaspetsialistidega, toimusid sisutihedad arutelud ja huvi järgmise metsaülikooli toimumise vastu ainult kasvas.

Noorte metsaülikool on eelkõige suunatud gümnaasiumiealistele noortele. Metsaülikooli kava koostamisse olid kaasatud riigigümnaasiumide õpilasesindused, kes said esitada ettepanekuid ürituse korraldamiseks. Metsaülikooli kõige olulisem tulemus on noorte ettepanekud Eesti tervisepoliitika probleemkohtade kohta. Ettepanekud edastati sotsiaalmeedias.

Eesti tippteadlaste teadmiste ja kogemuste edastamine on tugev motivaator ka õpetajatele, et täiendada oma teadmisi ning oskusi eri valdkondades. NMÜ korraldusse kaasatud õpetajad ja õppejõud saavad osa suurepärastest loengutest ning seminaridest.

Noorte metsaülikooli algatusse ja elluviimisesse on kaasatud võimalikult laia huvideringiga koostööpartnerid, kes kõik on huvitatud kaasaegse kooli ning haridussüsteemi arendamisest.

Metsaülikooli tullakse igal aastal kokku ühiselt valitud teema arendamiseks. Diskuteeritakse teadlaste algatatud teemadel, mis loenguruumis ajapuuduse või põhjalikkuse tõttu nõuavad pisut pikemat käsitlemist. Koos ollakse mitu päeva, mille jooksul saadakse osa ühistest aruteludest, loengutest, töötubadest, õpitakse erinevatest seisukohtadest ja otsitakse paljude lahenduste seast parimaid. Arutelude kaudu jõutakse edasiviivate ideedeni ja nende praktiliste lahendusteni.

Noorte metsaülikool on noorte ühise õppimise ja tegutsemise kogukond, kus kujundatakse usalduslik õhkkond. Sellises keskkonnas kujunevad ideed tegevusteks. See on koht, kus tuleviku Eesti oma ala tipptegijad võivad kohtuda. Kui viia noored kokku arvamusliidritega, teadlastega ja teiste särasilmsete akadeemiliste huvidega noortega, tekibki uus õpikeskkond.

Garage48 Hardware & Arts – Tartu ülikool ja Eesti kunstiakadeemia

Tartu ülikool ja Eesti kunstiakadeemia on koos sihtasutusega Garage48 juba neli aastat edukalt korraldanud füüsiliste prototüüpide arendamisele suunatud tehnoloogia ja disaini häkatlone „Garage48 Hardware & Arts”.

Kui Alvo Aabloo (TÜ) ja Anu Piirisild (EKA) pöördusid viis aastat tagasi Garage48 poole ettepanekuga panna omavahel koostööd tegema tehnoloogia-, disaini- ja turundusvaldkonna inimesed, ei osanud keegi arvata, et sellest üritusest saab valdkonna inimeste seas nii oluline verstapost, mida oodatakse pikisilmi, nüüdseks juba mitte ainult Eestis, vaid ka naaberriikides.

„Garage48 Hardware & Arts” on aidanud luua loomuliku läbikäimise EKA kunstivaldkonna ja TÜ tehnikaerialade tudengite vahel. Tekkinud kontaktvõrgustiku kaudu teatakse üksteise tegemistest, uurimistöödest ja tehnilistest võimalustest palju rohkem, mis omakorda soodustab interdistsiplinaarseid koostööprojekte. Mõlemad koolid toetavad sündmust rahaliselt.

Igal aastal on üritusele kaasatud õppejõude nii osalejate kui ka mentoritena. Neile on saadud kogemus oluline. See aitab tuua uusi perspektiive õppetöösse, võimaldab leida uusi koostöökontakte ja annab aimu, millised on kaasaegsed prototüüpimise võimalused ning milliseid piire on võimalik ületada.

Ürituse teeb ainulaadseks see, et tugevalt on omavahel integreeritud tehnoloogia, disain ja turundus ning tehakse füüsilisi prototüüpe. Osalejad saavad kohapeal kasutada TÜ mehaanika- ja digilaborit, 3D printereid ja aserlõikust. Prototüüpide ehitamiseks on varutud hulgaliselt elektroonikavahendeid. EKA omakorda varustab disainmaterjalide ja töövahenditega. Kaasatakse sponsoreid. Sellist 48-tunnist töötuba komplekteerida ja edukalt korraldada on ülimalt keeruline.

Iga osaleja võib tulla üritusele ideed esitlema ja kui ta saab kokku vajalike kompetentsidega meeskonna, tööle asuda. Või siis liituda tiimiga, kellel on meelepärase idee. Igal aastal on 48 tunni jooksul arendatud prototüübiks 18–21 ideed, korraga on osalejaid olnud 124–175.

„Garage48 Hardware & Arts” toimub TÜ Physicumis iga aasta veebruaris ja ootab uuenduslikke ideid või nutikaid lahendusi igapäevastele probleemidele. Kuna formaat soosib idufirmalikku mõtteviisi, tuleb osalejatel tegeleda lühikese aja jooksul ka ettevõtluse turunduspoolega. Eri distsipliinid töötavad külg külje kõrval, õpitakse tundma erisuguseid töömeetodeid, mis omakorda aitab tõsta lugupidamist teiste valdkondade töö vastu. Pannakse käiku kõik oskused, ja kui vaja, õpitakse kiirelt midagi juurde. Siin järelvastamise võimalust pole, prototüüp peab saama valmis või tiimi finaaliks lavale ei lasta – see on hea motivatsioon.

Pärnumaa kutsehariduskeskuse koostöö Pärnu linna ja maakonna lasteaedadega

Pärnumaa kutsehariduskeskuse toitlustusteeninduse, pagari- ja kondiitritoodete, tehnoloogia ning puiduerialade koostöö lasteaedadega on kestnud üle viie aasta.

Tehnikaõppeosakond on korraldanud Mai lasteaias poistepäevi, kus valida saab nelja töötoa vahel – puidu, metalli, ehituse ja auto – ja proovida ise mõnda töövõtet. Lasteaedadele on kingitud mängumaja ja teisi kutsekoolis valmistatud atraktsioone.

Pagar-kondiitri eriala õppijad on koos lasteaialaste ja nende isadega tähistanud isadepäeva praktilises tunnis, kus õpiti koos valmistama käsitöökomme. Samuti on korraldatud õpitube, milles lapsed õpivad valmistama küpsetisi ja maiuseid sünnipäevalauale. Pärast praktilist tööd kaetakse üheskoos laud ja mängitakse läbi sünnipäev.

Kooli õpperestoranis on korraldatud õhtusöök Pärnu linna lasteaedade kokkade võistlusel osalenutele, aga ka pimeõhtusöök lasteaiapersonalile ja lõuna lasteaiarühmale ning nende õpetajale. Lasteaialastele on õpetatud pirukate küpsetamist ja smuutide tegemist ning punutud neile juuksurisalongis patsid. Lasteaedadele on valmistatud südamenädalaks tervislikke võileibu, lõpupeoks suupistelaud ning tellimusel kondiitritooteid. Samuti on aidatud lasteaia juubelipidustuste ja kevadiste lõpupidude korraldamisel ning teenindamisel.

Esmakordselt Eestis korraldatakse lasteaedade eestvedamisel Pärnus lasteaiakokkadele kutsemeistrivõistlus, mille korraldusse on kaasatud kooli õppijad ja kutseõpetajad. Selles osalemine annab noortele erialaspetsialistidele enesekindlust, arendab professionaalset ja sotsiaalset arengut ning tõstab kutsehariduse mainet.

Nende ettevõtmiste käigus on lasteaialastes kasvanud huvi ja austus töö vastu, õppijad aga õppinud planeerimist, vastutamist, märkamist, hoolimist, koostöö olulisust ning saanud juhendamiskogemuse. Kui tavatundides põigatakse vastutusest sageli kõrvale, siis n-ö päris töö puhul ollakse valmis ühise tulemuse nimel õhinal ja kordi rohkem pingutama. Õpetajad saavad rakendada oma loovust ja koostööprojekt motiveerib neid genereerima pidevalt uusi ideid.