Kristjan Port: infoajastu nafta seab maailma ebamugavate valikute ette ({{commentsTotal}})

Maailma väärtuslikumaks ressursiks pole enam nafta, vaid andmed.
Maailma väärtuslikumaks ressursiks pole enam nafta, vaid andmed. Autor/allikas: jasonskinner/Creative Commons

Viis maailma kõige väärtuslikumaks hinnatud ettevõtet kauplevad andmetega. Kes oleks osanud seda oletada veel tosina aasta eest? Enamus oleks väärtuslikema ettevõtte pärimisele pakkunud vastuseks ilmselt mõnda naftatootjat. Paistab, et see aeg hakkab mööda saama.

Vähemalt soovitab ajakiri The Economist taolise arengu peale mõtelda artiklis, mille pealkirigi teatab, et maailma väärtuslikumaks ressursiks pole enam nafta, vaid andmed. Viis ettevõtet, mille aktsiate eest ollakse valmis kõige enam maksma, on Alpabet, Amazon, Apple, Facebook ja Microsoft.

Mainitud ettevõtete väärtus kajastab sisuliselt väga erineva ettevalmistuse ja kultuuritaustaga inimesi siduvat ühist usku, et andmetega tegelevad ettevõtted lisavad väärtpaberite abil nende rahanatukesele enim lisa. See vastab ka tõele vaadates, kuidas jätkavad kõigi ettevõtete kasumid kasvamist.

Üllatavalt suur osa nende pakutavatest teenustest on tasuta. See tähendab ümber öelduna, et tasu ei ole raha, vaid midagi, mida ei oska kliendid hinnata ja jätavad märkamata. See loomulikult ei tähenda, nagu jäetaks tasu võtmata. Ilma selleta poleks ju kasvu ega kasumit. Tasu võetakse andmetena. Neid puhastatakse ja kombineeritakse väärtuslikuks informatsiooniks. Selliseks, mida saabki vahetada siis juba raha vastu.

Võrdlus nafta kui energiakandjaga on üllatavalt kohane. Rajaneb ju elu kui nähtus korrastatusele. See tähendab, et keemiliste elementide kaootilises supis peaks neist osa moodustama elu loomise eeldusena just teatud molekule, et teha neist just teatud struktuure kuni rakkude, kudede ja tervikliku organismini välja. Selline asjade korrapärasuse saavutamine ja hoidmine vajab energiat –
ja informatsiooni.

Sama nähtus kordub ka eluta looduses. Kui tahame, et auto sõidaks, peab see vastama kindlale struktuurile ja omama liikumiseks energiat. Informatsiooni vajame kaupade ja teenuste loomisest müügini, peas olevatest mõtetest reaalse tegutsemisteni. Kuulub ju mõtete info hulka ka maailma toimimise mõistmine. Teinekord võib info abil oluliselt energiat kokku hoida, olgu siis inimtegevuse või optimeeritud programmilõigu näol. Teadmisi hinnates väärtustame informatsiooni.

Järelikult muutuvad andmed ja nendest kasvav arusaamine üha väärtuslikumaks. Pealegi ei saa me enam või vähemalt ei taha elada ilma infovahenditeta. Keda teadmised ükskõikseks jätavad, huvituvad kindlasti üha enam sellest, et maailmas oleks nende heaolu toetamas piisavalt teenuseid ja vahendeid.

Need omakorda vajavad toimimiseks andmeid. Järelikult kasvab andmete hind isegi siis, kui me neid ise ei kasuta ega taju. Näiteks soovib kaks miljardit inimest, et Facebook kannaks hoolt nende sotsiaalsete suhete eest, paljud ei saaks hakkama ilma Google'i otsingute või kaarditeenusteta jne.

The Economisti vaatenurk andmete võrdluses naftatööstusega osutab siiski ühele teisele ajaloolisele seigale. Omal ajal muutusid naftatootjad läbi rikkuste kiire kasvu suure mõjuga ettevõteteks. Nende mõju ähvardas kujuneda nii suureks, et tekkis küsimus riigile allesjäävast rollist ühiskonna asjade korraldamises. Seetõttu kasvas vajadus vältida erakordse mõjuga ettevõtete üle pea kasvamist. Riigi tööriistaks oli domineerivate ettevõtete tükeldamine ja kasvu piiramine erinevate seadustega.

Nüüd on käes aeg tunda hirmu andmevabrikantide väe kasvu pärast. See on eriline võim. Infoga manipuleerides saab inimesi aktiveerida või muuta passiivseks, kujundada tarbimist ja poliitikat. Andmete omamine vormib ümber konkurentsikeskkonna, mõjutades esmalt ettevõtluse ning majanduse kulgu ja seejärel rahvusvahelist poliitikat. Kui sotsiaalmeedia omanik õpib tundma inimesi ja nende suhtlusringkonda, siis isejuhtivate autode ajastut võib võrrelda sõidukite sotsiaalvõrgustikuna, mis kogub andmeid kaupade liikumisest, ettevõtete toimimisest ja loomulikult inimeste elust.

Järelikult kasvavad andmetööstust ohjeldama kutsuvad üleskutsed. Ülesande lahendamine saab olema naftahiidude kontrollist oluliselt keerulisem. Seni jätkub andmete väärtuse kasvu tunnetusprotsess, millega kaasnevaks nähtuseks on nafta järel maailmas väärtuselt teiseks enim kaubeldud loodusvara – kohvi väärtuse suurenemine. Tõenäoliselt kasvab koos elus osalevate andmete mahuga ka kohvi tarbimine.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: