Kõndida või teleporteeruda?

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kõndida või teleporteeruda? Autor/allikas: Wikimedia Commons
Teleporteerudes kosmosesse jõudmiseks kulub inimesel meeletult kaua aega. Jalutades jõuaksime kiiremini kohale.

Ulmefilmides tundub teleportatsioon imelihtne. Info kantakse kiiresti edasi ja selle põhjal pannakse inimene sadade valgusaastate kaugusel uuesti kokku.

Kui palju aega ja energiat kulub selleks, et saata inimene Maa pinnalt kosmosesse? Inglise Leicesteri ülikooli füüsikaüliõpilased arvutasid välja, et kõndides jõuaksime rutem kohale.

Noored teadlased lähtusid oma arvutustes sellest, et kõigepealt tuleb inimese kudede ja rakkude info kodeerida andmeteks, mida saaks üle kanda. Kõige sobivam on kasutada DNA aluspaaride järjestust. Keharakkude tuum sisaldab kõikide koetüüpide kopeerimiseks vajalikke andmeid. Seega saab kasutada suvalist rakku, mille pärilikkusaines sisaldab ligikaudu 1010 bitti infot.

Närvisüsteemiga on raskem. Inimese aju on nii keerukas, et üle tuleb kanda kogu olemasolev andmestik. See viib teleporteerumiseks vajaliku infohulga 2,6 × 1042 bitini.

Kui andmeedastuseks kasutada sagedust 29,5 kuni 30 gigahertsi, kuluks inimese kosmosesse viimiseks 4,85 × 1015 aastat. See on isegi universumi east sadu tuhandeid kordi pikem aeg. 

Kui ülekandekiirust suurendada, kulub selleks palju rohkem energiat. Kiire ja energiatõhus teleportatsioon pole seega lähiaegadel võimalik. Noored füüsikud järeldasid, et kõndides jõuaksime Maa orbiidile kiiremini.

James Nelmsi, Declan Robertsi, Suzanne Thomase ja David Starkey uurimus ilmus Leicesteri ülikooli füüsikaüliõpilaste ajakirjas Journal of Physics Special Topics.

Toimetaja: Piret Pappel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: