Ühe Minuti Loeng: kuhu kaovad soomeugrilased?
Rahvaloenduse järgi elab eestlaste kõrval Eesti Vabariigis ligi 9 614 muud soomeugrilast: ersad, mokshad, udmurdid, komid, karjalased, marilased, ungarlased, soomlased, ingerisoomalsed ja paljud teised. Üleüldse on maailmas soomeugrilasi umbes 25 miljonit. Soome-ugri keelte kõnelejate hulk väheneb aga jäkuvalt, nendib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste doktor Natalia Abrosimova.
Kuhu soome-ugri rahvad kaovad ja miks? Venemaal elavate soome-ugri rahvaste arvu vähenemise peamiseks põhjuseks on oma rahvusriikide või eri keeli toetava keelepoliitika puudumine. Soome-ugri keeltes on vähe võimalusi saada haridust ja saavutada ametialast edu. Omakeelse eluringi kitsuse ning keele madala prestiiži tõttu toimub keelevahetus ning lõpuks üleminek enamuskeelele, mille tagajärjena emakeel jääb tagaplaanile.
- Rahva püsimiseks on tingimata vajalik oma emakeele ja selles loodud kultuuri kestmise tagamine.
- Emakeelel on isiksuse ja rahvuskultuuri arengus peamine roll. Keel on mõtlemise vahend, sellel on oluline osa inimese maailmapildi kujunemises ja kultuuritunnetuses ning sedakaudu kultuuri säilitamisel, arendamisel ja vahendamisel.
- Emakeelne kultuur on tähtis tegur selleks, et rahvas maailmakaardil püsima jääks. Tänapäeval on emakeelt kõnelevate riikide arv vähenemas ja riigikeeled muutumas. Eesti keele puhul on aktuaalseks teemaks inglise keele mõju ja Venemaal elavate soome-ugri rahvaste puhul vene keele mõju suurenemine. Hooletu suhtumine oma emakeelde rajab aga teed meie – soome-ugri rahvaste kultuuri hääbumisele.
Kokkuvõtteks:
Soome-ugri rahvaste unikaalsus seisneb tuhandete aastate pikkuse ajaloo kestel kujunenud omapärases keeles ja kultuuris. Sellepärast meil on väga tähtis tunnetada oma keele- ja kultuurijuuri.
Soome-ugri rahvaste jõud tuleb nende ühtsusest ja mitmekesisusest: et mõtleme ühtviisi, meil on kerge üksteist mõista, et erineme. Meil on, millega üksteise kultuuri rikastada.
Üllatav fakt: Soome-ugri keeli kõnelevad rahvad on Euroopa põlisrahvad. Ida-Euroopas kõneldi enne Suurt Rahvasterändamist peamiselt soome-ugri keeli. Soome-ugri rahvaste keelelise suguluse avastas 18. sajandi lõpus ungari õpetlane János Sajnovics (1733-1785).
Oktoobri keskpaigas kaitses Natalia Abrosimova doktoritöö, milles uuris ersa kirja- ja kirjanduskeeles toimunud protsesse alates XVIII sajandist kuni tänapäevani. Esimest korda ersa kirjakeele ajaloos vaatles doktoritöö seda kui kultuurifenomeni, kus toimib kirjanduskeel ersa kultuuris tähendusliku kogumina.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa