Ühe Minuti Loeng: kas kõrvaklappidega muusika kuulamine kahjustab tervist? ({{commentsTotal}})

Kõrvaklappidega jalutajast või jooksjast on tänaval, sageli metsarajalgi saanud üsna tavapärane vaatepilt. Muusikalembusel on aga omad varjuküljed, nendib Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi töö- ja inseneripsühholoogia lektor Avo-Rein Tereping.

Helitehnika areng võimaldab reprodutseerida imekerge MP3 mängija ja kõrvaklappidega üsna kõrge kvaliteediga heli. Lisaks saab selle keerata nii valjuks, nagu oleksite ise kontserdisaalis, ööklubis või mujal, kus muusika mürtsub.

Paraku kaasnevad harjumusega igal võimalikul juhul kuulata kõrvaklappidega valju muusikat, ka ohud. Näiteks võib jääda rongi alla, sest raudteeületuskohal lihtsalt ei kuule rongi lähenemas. Küllap olete näinud tänavatel hoiatavaid plakateid üleskutsega – võtke klapid peast.

Kuid usinat kuulajat ähvardab teinegi oht. Nimelt on kõrv ülimalt peen ja õrn instrument. Mitmed uuringud on näidanud, et alates 1985. aastast on noorte kuulmisteravus, see tähendab kõrva tundlikkus kõrgematele helidele, pidevalt langenud. Sellel on otsene seos kõrvaklappide kasutamisega, sest pikaajaline valju heli kuulamine kurnab kõrva ja tekib püsiv kuulmiskahjustus.

 

Hoidke oma kuulmisorganit ülekoormuse eest! Ärge koormake seda kõrvaklappidest pikka aega kostva valju muusikaga. Muidu muutub teie kuulmine juba 25-aastaselt sama töntsiks kui 60-aastastel.

 

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: