100 sekundi video: Piibel Eesti ühiskonna, kirjanduse ja kultuuri mõjutajana ({{commentsTotal}})

Piibel on raamat, mis on ühtaegu kujundanud eeti keelt ning väga oluliselt mõjutanud ka Euroopa kultuuri, tehes seda ka praegusel ajal. Lähemalt räägib piibli tähendusest siinsele kultuurile Tartu ülikooli praktilise usuteaduse lektor Kaido Soom

Piibel on paljudel kodus raamaturiiulil olemas. Ilmselt näitab see raamatu olulisust. Pühakiri on tõlgitud eesti keelde heebrea ja kreeka keelest. Piiblit on tõlgitud keele arenedes üha uuesti selleks, et raamatute raamatust paremini aru saada.

Iga põlvkond on teinud oma piiblitõlke. Nii kuulub heebrea ja kreeka keel teoloogide õppekavasse, ikka selleks, et paremini pühakirja mõista. Üldse on Piiblit tõlgitud umbes 2500 keelde ja igal aastal levitatakse üle maailma 150 miljonit eksemplari pühakirja. Aukartust äratav arv, mis kõneleb Piibli olulisusest.

Ennekõike on Piibel muidugi usuraamat, mis on mõjutanud inimeste uskumusi ja jumalateenistust. Mitmed eksistentsiaalsed ja eetilised küsimused leiavad Piiblit lugedes lahenduse. Kuid pühakiri pole mitte ainult usuraamat, vaid Piibel on kujundanud palju meie kultuuri. Ilma Piibli tundmiseta on raske mõista mõnd olulist kirjandusteost, aru saada filmist või mõista kunsti.

Mitmed vanasõnadki on pühakirjast pärit. Ning kuidagi ei saa jätta märkimata seda, et Piibel on kujundanud tugevalt eesti keelt. Piibel on raamat, mis on väga oluliselt mõjutanud Euroopa kultuuri ja mõjutab seda ka praegusel ajal.
Õigupoolest pole Piibel terviktekst, vaid on kirja pandud erinevate autorite poolt erinevatel aegadel. Pühakirjas on 66 raamatut. Nii võib raamatus näha ka ajalugu ja seda usulisest perspektiivist tõlgendatuna.

Kaido Soomi koolitus „Piibel Eesti ühiskonna, kirjanduse ja kultuuri mõjutajana“ toimub 10. mail Tartus. Täpsem info ja registreerumine kursusele Tartu Ülikooli suveülikooli kodulehel www.ut.ee/suveulikool



Rein Ahas.
Novaatori järelhüüe professorile

Rein Ahas, elu tulevikulinnasNovaatori järelhüüe professorile

“Tulevikulinn on see, mis tõmbab ligi talente. Need on justkui talentide linnad – talendid lähevad sinna, sest seal on parim elu- ja loomekeskkond,” kirjeldas Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas möödunud suvel, kui jalutasime ringi Tartus rahvusarhiivi vastavalminud majas. Selle sama maja töötajate liikumismustrite muutust oli Ahase töörühm äsja uurinud.

Els Heinsalu

Eesti teaduse fenomen: vabanemine. Els Heinsalu

EV 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Keemilise ja bioloogilise füüsika Instituudi vanemteadur, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu räägib Eesti teaduse vabanemisest.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: