Piibel on paljudel kodus raamaturiiulil olemas. Ilmselt näitab see raamatu olulisust. Pühakiri on tõlgitud eesti keelde heebrea ja kreeka keelest. Piiblit on tõlgitud keele arenedes üha uuesti selleks, et raamatute raamatust paremini aru saada.

Iga põlvkond on teinud oma piiblitõlke. Nii kuulub heebrea ja kreeka keel teoloogide õppekavasse, ikka selleks, et paremini pühakirja mõista. Üldse on Piiblit tõlgitud umbes 2500 keelde ja igal aastal levitatakse üle maailma 150 miljonit eksemplari pühakirja. Aukartust äratav arv, mis kõneleb Piibli olulisusest.

Ennekõike on Piibel muidugi usuraamat, mis on mõjutanud inimeste uskumusi ja jumalateenistust. Mitmed eksistentsiaalsed ja eetilised küsimused leiavad Piiblit lugedes lahenduse. Kuid pühakiri pole mitte ainult usuraamat, vaid Piibel on kujundanud palju meie kultuuri. Ilma Piibli tundmiseta on raske mõista mõnd olulist kirjandusteost, aru saada filmist või mõista kunsti.

Mitmed vanasõnadki on pühakirjast pärit. Ning kuidagi ei saa jätta märkimata seda, et Piibel on kujundanud tugevalt eesti keelt. Piibel on raamat, mis on väga oluliselt mõjutanud Euroopa kultuuri ja mõjutab seda ka praegusel ajal.
Õigupoolest pole Piibel terviktekst, vaid on kirja pandud erinevate autorite poolt erinevatel aegadel. Pühakirjas on 66 raamatut. Nii võib raamatus näha ka ajalugu ja seda usulisest perspektiivist tõlgendatuna.

Kaido Soomi koolitus „Piibel Eesti ühiskonna, kirjanduse ja kultuuri mõjutajana“ toimub 10. mail Tartus. Täpsem info ja registreerumine kursusele Tartu Ülikooli suveülikooli kodulehel www.ut.ee/suveulikool