Sel nädalal pidas Anneli Veispak konverentsil „Eesti noorteadlased välismaal“ ettekande teemal „Punktkirja leksikaalne interpreteerimine reaalajas“.

Nägijad lugejad alustavad lugemaõppimist häälikuanalüüsist ning lugemisoskuse arenedes hakkab nägijate aju loetavaid sõnu protsessima tervikutena. Sellega kaasneb suurem lugemiskiirus ning täpsus. Visuaalset lugemist peetakse seega paralleelseks protsessiks, kuna korraga tajutavad andmeüksused on oluliselt suuremad kui üks tähemärk.

Pimedad punktkirjalugejad alustavad lugemaõppimist samuti häälikuanalüüsist. Samas on punktkirja lugemine – erinevalt visuaalsest lugemisest – seriaalne protsess, kuna isegi väga kogenud lugejad peavad lugedes puudutama kõiki tähti sõnas ega saa neist üle hüpata.

Olenemata pidevast ning läbi arengu jätkuvast tähthaaval dekodeerimisest muutuvad ka punktkirja lugejad kogemusega oluliselt kiiremaks ning teevad vähem vigu.

Näib, et punktkirja lugejate aju kasutab loetu mõistmiseks alternatiivset kognitiivset ehk tunnetuslikku strateegiat, mis hoolimata konstantsest dekodeerimisest ning sõrmeotsa suuruse poolt defineeritud tajuüksuse väiksusest (üks tähemärk), lubab punktkirja lugejatel lugemisladususe seisukohast kasu lõigata samadest kontseptsioonidest nagu nägijatel.

Anneli Veispak ja tema kolleegid arvavad, et punktkirjalugejad protsessivad loetud lingvistilist informatsiooni sarnaselt kuuldud kõne protsessimisele, mis on pigem seriaalne kui paralleelne. Oma ettekandes tutvustas Anneli Veispak uurimustulemusi, mis seda hüpoteesi toetavad.