Metsik teadusvideo: laseriga metsa katsumas ({{commentsTotal}})

Metsa saab mõõta mitmel viisil. Kui tavaliselt käib metsas inimene, siis saab ta puid ja maapinda katsuda. Kasutades aga metsa mõõtmiseks kaugseiret, siis metsa ei katsuta, vaid infot kannab mõõtmisseadmeteni valgus.

Eesti maaülikooli vanemteadur Mait Lang tegeleb metsade kaugseirega ehk mõõdab metsa ja puid lennukitelt ja satelliitidelt metsast peegeldunud valguse abil.

Eestis teeb kõige rohkem kaugseirel põhinevaid mõõtmisi maa-amet, kes igal aastal katab lendudega veerandi Eestist. Lennukilt tehakse fotosid ja samal ajal mõõdab maapinda ka lennuki peal olev laserskanner ehk lidar. See saadab välja laserkiiri ja ning registreerib kiirte peegeldumise asukohtade koordinaadid.

Lidarit võib võrrelda lasersihikuga, millega saab seinale täppi näidata. Lidar monteeritakse lennuki külge ja see saadab välja umbes 100 000 impulssi sekundis. Mõõteseade teab suunda, kuhu impulsid saadetakse, lennuki asendit ja mõõdab laserimpulsi tagasipeegeldusi. Peegelduste koordinaadid salvestatakse failidesse ja saadakse kolmemõõtmeline maapinna mudel.

Kui see punktiparv on metsa kohalt, saadakse kolmemõõtmeline metsamudel. Metsas tekivad peegeldused peamiselt puuvõradelt, aga ka maapinnalt ja selle suhte määrab võrastiku tihedus.

Punktiparvedest saab hinnata samu takseertunnuseid ehk metsa kirjeldavaid tunnuseid, mida taksaator metsas hindab. Need on puistu struktuuri kirjeldavad tunnused, mis on vajalikud metsamajanduslike tööde planeerimiseks – metsa kõrgus, puude arv metsas, tüvemaht. Punktiparvede eelis võrreldes taksaatoriga on see, et need katavad suurt ala.

Eesti metsades tehtud uuringud näitavad, et laserskanneerimise andmete kasutamisega on võimalik metsataksaatoril oma tööd optimeerida ja lidarandmetel põhinevate suurte alade kohta koostatud kaardid on taksaatorile metsa mõõtmisel edaspidises töös tõhus abivahend.

RMK toetab säästvat metsandust arendavate rakendusuuringute läbiviimist alates aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti, mida on praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga. Igal esmaspäeval ilmub ERR Novaatoris üks rakendusuuringut tutvustav lugu.

Toimetaja: Marju Himma



Rein Ahas.
Novaatori järelhüüe professorile

Rein Ahas, elu tulevikulinnasNovaatori järelhüüe professorile

“Tulevikulinn on see, mis tõmbab ligi talente. Need on justkui talentide linnad – talendid lähevad sinna, sest seal on parim elu- ja loomekeskkond,” kirjeldas Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas möödunud suvel, kui jalutasime ringi Tartus rahvusarhiivi vastavalminud majas. Selle sama maja töötajate liikumismustrite muutust oli Ahase töörühm äsja uurinud.

Els Heinsalu

Eesti teaduse fenomen: vabanemine. Els Heinsalu

EV 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Keemilise ja bioloogilise füüsika Instituudi vanemteadur, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu räägib Eesti teaduse vabanemisest.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: