Eesti maaülikooli metsakorralduse professor Andres Kiviste tegeleb metsandusliku modelleerimise ja biomeetriaga, et töötada välja metsa arengustsenaariume.

Modelleerimiseks vajalikud algandmed kogutakse metsa mõõtmise käigus. Üks katsemetsadest asub Kesk-Eestis, Laeva ümbruses. Sinna on alates 1995. aastast rajatud enam kui 100 proovitükki, mida mõõdetakse regulaarselt iga viie aasta tagant. Proovitükid on loodud selleks, et teha nn üksikpuu kasvumudelit. Üksikpuu mudel on matemaatiline võrrand, mille väljundiks on puu diameeter või diameetri juurdekasv ja sisenditeks on puuliik, puu diameeter ise ja kasvukohatingimused, lisaks andmed ümbritseva metsa kohta.

Eesti metsa kasvukäigu modelleerimisega alustas 1960ndate lõpus emeriitprofessor Artur Nilson. Metsamudeleid on vahepeal loodud mitmeid. Senine üksikpuude modelleerimine on näidanud, et loodud juurdekasvumudelid töötavad keskmises Eesti metsas keskmiste majandamistingimuste juures üsna rahuldavalt.

Näiteks on Laeva proovitükil asuvaid puid mõõdetud juba 20 aastat, käes on viies mõõtmiskord. Alles nüüd tulevad välja vead ja alles nüüd on võimalik vigu välja eraldada. Seega saab mudeleid, millese uskuda, luua pikaajaliste mõõtmiste tulemusel. Olemasolevaid mudeleid saab ka praegu kasutada, aga kui on vaja, et puistu mudelid oleks rakendatavad ka piirsituatsioonides, siis selliste mudelite tegemiseks tuleb veel andmeid juurde koguda.

Projekti „Puistu takseertunnuste juurdekasvu mudelite täiustamine“ rahastas RMK ning selle eelarve oli 76 000 eurot. Projektiga tehti algust 2008. aastal ning see kestis kolm aastat. Projekti lõppraporti leiab siit.

RMK toetab säästvat metsandust arendavate rakendusuuringute läbiviimist alates aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti, mida on praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga. Igal esmaspäeval ilmub ERR Novaatoris üks rakendusuuringut tutvustav lugu.