Kuidas võltsida kujutletava tulevikuraha holograafilisi turvaelemente? ({{commentsTotal}})

Foto: Tartu ülikool

Just seda demonstreerib Tartu ülikooli füüsika instituuti püstitatud katseseade. Seadme välja mõelnud Eesti noormehed võitsid fotoonika tehnoloogias rahvusvahelise võistluse.

Friedrich-Alexanderi ülikooli korraldatud võistluse „Open Research Challenge“ fotoonikaülesandes tuli osalejatel välja mõelda, kuidas saaks võltsida kujutletava tulevikuraha holograafilisi turvaelemente.

„Ülesanne oli kolmes osas: esimeses kahes pidime dešifreerima hologrammi peidetud sõnumi. Kolmandas osas välja töötama meetodi, millega ise võltshologramme kujundada,“ rääkis Eesti meeskonna „Team Tartu“ liige Andreas Valdmann, kes on Tartu ülikooli füüsika instituudi kolmanda aasta doktorant. Võistlusel osales ta koos Zürichi ETHses magistrantuuris õppiva Roland Matti ja sel aastal Zürichisse magistrantuuri suunduva Ants Remmiga.

Meeskond otsis ülesande lahendamiseks ideid erialakirjandusest, kirjutas programmi võltshologrammide kujundamiseks, võrdles erinevaid lahendusmeetodeid ning võttis kogu töö aruandes kokku. Tartu ülikoolis laineoptika professor Peeter Saari laboris koostööd teinud noormeeste lahenduskäik oli niivõrd edukas, et tõi võistluse noorimale meeskonnale esikoha.

„Meie eeliseks olid ilmselt tugevad alusteadmised ülesande lahendamiseks tarvilikust optikast ja matemaatikast, mis võimaldas rohkelt aega kulutada pisinüansside viimistlemisele,“ ütles Roland Matt. Valdmann lisas, et meeskonna edu taga oli kindlasti ka põhjalikkus. „Proovisime läbi neli erinevat lahendusideed, võrdlesime neid omavahel ning selgitasime välja parima. Samuti kirjutasime aruande, mis sobiks stiili poolest teadusartikliks.“

Kuigi võistlusel piirdus meeskond vaid arvutisimulatsioonide loomisega, siis Tartu ülikooli Physicumi pandi huvilistele tutvumiseks kokku ka reaalne hologramme tekitav katseseade.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: