31. augustil 1909 katsetati edukalt keemiaravi
31. augustil 1909 leidis saksa immunoloog Paul Ehrlich pärast sadu erinevaid kemikaale hõlmanud katseid viimaks süüfilist põhjustatavat bakterit tõrjuva keemilise ühendi.
Katseid tehti bakteriga Treponema pallidum nakatatud küülikutega. 31. augustil 1909 süstiti loomade veeni arseenil põhinevat preparaati nr. 606. Järgmiseks päevaks polnud haigustekitajast haavandites tänu arsfenamiinile enam jälgegi. Kuu möödudes olid paranenud ka haavandid ise. Järgneva aasta vältel saatis Ehrlich arstidele tasuta laiali ligikaudu 65 000 preparaadinäidist.
Pärast täiendavaid hiirte, merisigade ja küülikutega tehtud katseid nõustus preparaati nime all Salvarsaan massiliselt tootma hakkama keemiaettevõte Hoechst. Ravim sai ülipopulaarseks, Ehrlichit süüdistati aga inimeste seksuaalsele lodevusele julgustamises.
Samuti süüdistati Nobeli preemia laureaati immunoloogi arsfenamiini propageerimise tõttu 1910. aastal kuritegelikus hooletuses. Kuna tegu oli arseenil põhineva ühendiga, tekitas see väärkasutusel tõsiseid koekahjustusi. Mõnikord lõppes ravi isegi surmaga. Kuna Ehrlich oli soovimatute kõrvaltoimete olemasolu ise alati tunnistanud, loobuti viimaks kõigist süüdistustest ja mehe kõige valjuhäälsem kritiseerija pandi laimu eest vangi.
Salavarsaani ja neosalvarsaani kasutati laialdaselt kuni 1940. aastate lõpuni, kuni need asendas penitsilliin.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa