Tänaseni pole aga selge, kas ta tegi seda iseseisvalt või oma kolleegi Arthur Eichengrüni juhtnööride alusel. Igal juhul kirjutas Hoffmann hiljem laborimärkmetes, et kuigi ühendil on hapu maitse, pole see söövitav, mis annab sellele salitsüülhappe ees eelise, misläbi tuleks selle kasutusvõimalusi antud kontekstis edasi uurida.

Peagi leidiski ta, et aspiriin leevendas tema ise reumavalusid paremini kui salitsüülhape, mis maitses veel halvemini ja tekitas kõhuhaavandeid.

Mehed toetusid ühendi sünteesimisel prantsuse keemiku Charles Frederic Gerhardti tööle, kes oli eraldanud atsetüülsalitsüülhapet puhastamata ja ebastabiilsel kujul enam kui 40 aastat varem taimedest.

Ajalukku on keemiaettevõtte Bayer palgal olnud Hoffmann läinud aga hoopis teise ühendi (taas)sünteesimisega. Bayer hakkas esialgu käsiravimina müüdavat diamorfiini turustama heroiini nime all.