Vanima vahuveinina tuntakse hoopis Blanquette de Limoux’d, mida valmistasid eeldatavalt benediktiinide kloostri mungad Carcassonne’i lähedal Saint Hilaire’i kloostris. Inglise teadlane ja arst Christopher Merret pani aga kirja meetodi, kuidas käärimise lõpetanud veini sisse mulle tekitada. Nimelt tuleb lisada veini sisse veel suhkrut, et tekiks uus käärimine.

Seda tegi Merret kuus aastat enne seda, kui Dom Perignon jõudis Hautvillersi kloostrisse, kus ta 40 aastat hiljem väidetavalt ka vahuveni leiutas. Merret esitles meetodit kirjeldavat artiklit Londoni Kuninglikus Seltsis juba 1662. aastal.

Dom Perignon andis siiski omapoolse panuse selleks, et mõelda välja, kuidas vein pudelis enam edasi ei kääriks. Ühe edasiarendusena otsustas ta pudeli korgi traadiga kinnitada, et vältida selle enneaegset pealt ära hüppamist.