100 sekundi video: Keskkonnatervis - arusaamine riskidest ja motivatsioon tervisemõjude vähendamiseks
Eestis läbi viidud uuringud on näidanud, et sellised keskkonnategurid nagu õhusaaste, radoon ja saastunud joogivesi põhjustavad Eesti inimestele olulist tervisekahju. Kuivõrd mures aga inimesed erinevate keskkonnategurite pärast on ja kas nad on valmis ka oma käitumismustreid muutma? ERR Novaator vestles sel teemal keskkonnatervise uuringu tiimi juhtinud Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalpoliitika osakonna teadur Kati Orruga.
Uuring “Keskkonnatervis: arusaamine riskidest ja motivatsioon tervisemõjude vähendamiseks“ selgitas Eesti inimeste suhtumist keskkonnast tulenevatesse negatiivsetesse tervisemõjudesse ja nende käitumisvalikuid mõjude vähendamiseks. Tänavu veebruaris ja märtsis üle Eesti läbi viidud küsitlusuuringus osales 1000 inimest vanuses 17–74-aastat.
Uuringus võtsid autorid vaatluse alla selle, kuivõrd on inimesed mures erinevate keskkonnategurite tervisemõju üle ja milline on nende valmisolek end nende mõjude eest kaitsta. Selgus, et inimesed näevad suuremat riski näiteks radoonis ja toidu lisaainetes. See, et radoon on lõhnatu ja nähtamatu võimendab riski suurust inimeste silmis. Samas näiteks Eestis väga olulise tervisemõjuga ahikütte saastes olulist riski ei nähta. Inimesed peavad seda riski loomulikuks elu osaks, seosed traditsioonide ja kodukolde soojusega vähendavad selle riski suurust inimeste silmis.
Riske peavad suuremaks ka sotsiaal-majanduslikult vähem kindlustatud inimesed ja Eesti muukeelne elanikkond, kelle vastupanuvõime erinevate sotsiaalsete või ka terviseriskide suhtes on väiksem. Võrreldes 2001. aasta küsitlustulemustega näeb 2015. aastal rohkem Eesti inimesi terviseohtu töökeskkonnas ja erinevates toodetes sisalduvates kemikaalides, kuid varasemast vähem inimesi peab oluliseks õhusaastest tulenevaid ohtusid.
Väga suur hulk inimesi ehk näiteks ahikütte suitsu puhul 68 protsenti, liiklusmüra puhul 48 protsenti, joogivee puhul 30 protsenti ei ole midagi ette võtnud, et vältida kokkupuudet nende negatiivse mõjuga keskkonnateguritega. Seevastu üle 91 protsendi inimestest on enese kaitseks midagi ette võtnud kuuma ilma mõjude eest. Nii liiklussaaste, ahikütte suitsu kui ka siseõhu saaste puhul pole enamasti midagi ette võetud, sest inimesed pole sellele probleemile mõelnud. Ka on levinud arvamus, et liiklussaaste ja ahikütte suits ei põhjusta inimesele märkimisväärset kahju.
Teadlased modelleerisid uuringus osalenutele nende tegeliku kokkupuute õhusaastega. "Me nägime, et saastega enam kokkupuutuvate kui ka riski suureks hinnanute seas on enam neid kes on allergilised, põevad südame-veresoonkonna haiguseid," lausus Kati Orru.
Kui paljud inimestest tunnevad isiklikku vastutust, siis enamik inimesi näeb, et ametiasutused peaksid tegema rohkem vähendamaks keskkonnast tulenevaid riske. "Tõepoolest, see kuidas me oma linnasid kujundame, kergliiklust võimaldame või milliseid maju ehitada lubatakse mõjutab pikaajaliselt inimeste tervist ja heaolu," võttis Orru uuringu kokku.
Uuringu läbiviimist toetas Eesti Teadusagentuur tervishoiuteaduste võimekuse edendamise programmi TerVE kaudu.
