15. juunil 1667 tehti esimene vereülekanne
15. juunil 1667 tegi Prantsusmaa Louis XIV ihuarst Jean-Baptiste Denys esimese vereülekande. Mõnede allikate kohaselt jõudis prantslasest ette inglane Richard Lower, päästes samal aastal vereülekandega 15-aastase poisi elu.
Denys või Lower ei kasutanud aga seejuures mitte inimese, vaid lamba verd. Patsiendid jäid aga ellu ja paranesid täielikult. Ellu jäi ka hiljem lamba verd saanud tööline. Allergilist reaktsiooni ei tekkinud vaid tänu õnnelikule juhusele.
Lamba veri ei aidanud aga Denysi järgnevaid patsiente sh Rootsi parunit Gustav Blonde'i ja hulluks kuulutatud Antoine Mauroyd. Mauroy abikaasa süüdistas Denysi isegi mõrvas, kuid mees kuulutati süütuks. Mõrva eest läks hoopis vangi hoopis ta ise, kui selgus, et mees suri arseenimürgitusse. Sellele vaatamata otsustas Denys arstiameti maha panna.
Ajastu loodusuurijad ega arstiteadlased polnud veel liikidevaheliste vereülekannetega seonduvatest ohtudest teadlikud, rääkimata tõdemusest, et inimestel on erinevad veregrupid. Igal juhul otsustati vereülekanded läbikukkumiste valguses keelustada
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa