Mis siin salata – täiskuuöö ongi ju päris hästi Kuu poolt valgustatud ning muutunud valgustingimustes tundub ka kogu ümbritsev loodus müstilisem, märgib Tallinna ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi füüsika lektor Katrin Laas.

Täiskuu mõjust inimese käitumisele tehti väga palju statistilisi uuringuid 1970. ja 1980. aastatel ning tehakse veel tänapäevalgi kõikjal üle maailma. On uuritud võimalikke seoseid täiskuu ja inimeste kriminaalse käitumise, epilepsia- ja skisofreenia hoogude esinemise, verekaotuse operatsiooni ajal, suitsiidide arvu jpm täiskuu ajal.

Kahjuks peab tunnistama, et väga suure osa uuringute käigus ei ole seost kuufaasi ja inimese käitumise vahel leitud. Paljudes nendes uuringutes, kus seos ka leiti, on see hilisemalt ümber lükatud. Seega täiskuu ei mõjuta inimese käitumist ja on tegelikult sajandite pikkune linnalegend.

Miks siis ikkagi pahatihti kõike halba ja ootamatut seostatakse just täiskuufaasiga? Kõige teaduslikum selgitus sellele on inimese selektiivne mälu. Tegelikult juhtub erinevaid apse ja õnnetusi ning esineb kriminaalseid tegevusi ka teiste kuufaaside ajal, kuid kui midagi dramaatilist juhtub parasjagu täiskuu ajal, jääb see lihtsalt meile paremini meelde. See, et enamasti midagi täiskuu ajal ei juhtunud, unustatakse lihtsamini ära ja siis jääbki mulje, et täiskuu aegadel juhtub rohkem kummalisi asju. Sellist näilise seose tekkimist nimetatakse ka illusoorseks korrelatsiooniks – me näeme nende asjade vahel korrelatsiooni, kus seda tegelikult ei ole.

Kuid kas siis Kuu asend Maa suhtes meid üldse ei mõjuta? Otse loomulikult mõjutab – täiskuu ja kuuloomise ajal on nii Kuu, Maa kui Päike peaaegu samal sirgel, seega esinevad Maal kõige suuremad tõusud ja mõõnad. Kas sellised loodejõud võiksid mõjutada ka inimest ja olla seotud nn täiskuuefektiga? Siinkohal rõhutan järgmist: loodete tekkimisel ei oma tähtsust mitte mõjutaja (Päikese, Kuu) gravitatsioonivälja tugevus, vaid selle muutus mõjutatava objekti suhtes. Seega, kuna meie ise oleme Maa läbimõõduga võrreldes oluliselt väiksemad, siis ka meis tekkivad looded on oluliselt väiksemad.

Aga kui väikesed siis nad on? Ütleme nii, et meie kehas põhjustab Kuu ja Päike loodeid, mis on nii mitu korda nõrgemad Maa loodetest, kui mitu korda on meie pikkus jalatallast pealaeni väiksem Maa läbimõõdust. Seega kui Maa läbimõõt on umbes 12 742 km = 12 742 000 m ja inimese pikkus näiteks 1,75 meetrit, siis inimeses põhjustatud tõusud ja mõõnad on umbes 12742000/1,75 = 7 281 142 korda väiksemad Maa loodetest.

Tõusud ja mõõnad tekivad nii Maa tahkes, vedelas kui ka gaasilises osas. Maa tahkes osas tõuseb ja langeb maapind keskmiselt 50 cm ja atmosfääris kajastuvad looded õhurõhu muutustena, mis on aga võrreldes ilmastiku muutustega taas tühised. Aga kuna inimese tihedus on lähedasem veele, siis võime ka inimeses tekitatavaid loodeid võrrelda vees tekitatavate loodetega.

Seega kui avamere pind tõuseb loodete käigus keskmiselt ühe meetri ning kitsastes lahtedes kuni 21 meetrit ja Eestis ainult paar sentimeetrit, siis inimeses tekitatavad looded võiksid arvutuslikult olla maksimaalselt umbes kolm mikromeetrit ja Eestis umbes kolm nanomeetrit. Inimese juuksekarva paksus on keskmiselt 80 mikromeetrit, seega isegi kõige võimsamate tõusude ja mõõnade korral muutuks inimese pikkus umbes 0,04 juuksekarva paksuse võrra (Eestis lausa 0,00004 juuksekarva paksuse võrra).

Niisiis võime üsna julgelt öelda, et võrreldes hingamisest tingitud läbimõõdu muutustega on Kuu ja Päikese loodetest tingitud läbimõõdu muutused suisa olematud. Seega täiskuuefekti ei saa isegi mitte loodetega seostada – loodetest tingitud inimese pikkuse muutusi on praktiliselt võimatu üldse mõõta. Inimese hingamine ja muud bioloogilised protsessid mõjutavad inimese pikkust väga palju enam.

Järgmist täiskuud võib taevas näha 5. aprillil.