Ühingu peamiseks eesmärgiks oli toona loodusteaduste vallas oivalisuse edendamine. Haritud mehed kohtusid igal nädalal, et teha eksperimente ja arutada päevakajaliste teadusteemade üle. Asutajate hulka kuulus toonaste intellektuaalide koorekiht, teiste hulgas Christopher Wren, Robert Boyle, Sir Robert Moray, John Wilkins. Seltsile andis 1663. aastal oma õnnistuse ka kuningas Charles II ja selle nimeks sai ametlikult Londoni Kuninglik Selts.

Sajandite vältel muutus selts järjest professionaalsemaks ja teaduskesksemaks. Kui kuni 1847. aastani jäi küllaltki ebaselgeks, mille põhjal uusi liikmeid täpselt valiti, siis pärast seda mängis rolli vaid nende teaduslik panus.

Tosin aastat hiljem hakkas seltsi regulaarselt toetama Suurbritannia valitsus, mis võimaldas sellel rahastada aktiivselt ekspeditsioone, teadustööd ja inimeste teaduse vallas harimist.

Teiste seas on ajaloo vältel seltsi liikmete hulka kuulunud Isaac Newton, Charles Darwin, Benjamin Franklin, Ernest Rutherford, Albert Einstein, Dorothy Hodgkin, Francis Crick, James Watson and Stephen Hawking. latsenotst