Ühe Minuti Loeng: Miks muda ravib? ({{commentsTotal}})

ERR.ee teadusportaalis ilmuvad auhinnatud "Ühe Minuti Loengute" sarja videod, kus Tallinna ülikooli teadlased annavad lühikestes loengutes vastuseid põnevatele küsimustele. TLÜ Haapsalu Kolledži Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskuse taastusravi arst Varje-Riin Tuulik seletab, kuidas mudaravi ikkagi töötab ja inimesele mõjub.

Maailmas on muda kasutatud haiguste raviks juba aastasadu. Ka Eestis ulatub mudaravi traditsioon 1825. aastasse, mil Haapsalu linnapea Karl Abraham Hunnius rajas esimese mudaravila ja meelitas sellega siia inimesi ravile nii Eestist kui kaugemalt.

Muda koostis ei ole alati sama - sõltub, kas tegu on järve või meremudaga, ja kust muda täpselt pärineb. Eesti mudamaardlastest on 12 järve ja kolm meremudaga.

Muda keemilist toimet on palju uuritud ja mudas on leitud aineid, mis on võimelised läbi naha organismi tungima, mõjutades niimoodi organsüsteemide aktiivsust. Ravimudad ehk peloidid on rikkad orgaaniliste- ja mineraalainete, mikroelementide, humiinainete ja rasvalaadsete ühendite poolest ning neis ei tohi leiduda organismile kahjulikke aineid

Kindlasti ei saa mudaravi puhul mööda soojuse toimest organismile. Organismi olulisim vastusreaktsioon sooja toimele on verevarustuse paranemine. Uusimate uuringutega on laser doppleri abil tõestatud, et kõige efektiivsemalt toimib verevoolu parandamisel 42-kraadine soojus - seda temperatuuri mudaravi puhul tavaliselt ka kasutatakse.

Veel mõjutab inimest mudaravi mehhaaniline toime - mudaosakeste hõõrdumist ja survet naharetseptoritele, mis omakorda mõjutavad mittetahtelist närvisüsteemi.

Mitmete järjestike raviprotseduuride ehk mudaravikuuride läbimisel vallandub iga protseduuriga organismis vastusreaktsioon verevarustuse ja mittetahtelise närvisüsteemi poolt. Ravi lõpptulemusena õpib organism reageerima sellisele välisärritajale nagu soe muda ning kaasatud organsüsteemid (nii veresoonkond kui närvisüsteem) on justkui läbinud korraliku "treeninglaagri".

Õige kestvuse ja temperatuuriga mudaravi positiivseks lõpptulemuseks on kohanemisreaktsioon (biomodulatsioon ehk adaptatsioonireaktsioon) ja organite parem funktsioonivõime. Mudaravi saab kasutada nii närvisüsteemi-, naha-, kui liigeshaiguste ravis.

2012. aastal loodi TLÜ Haapsalu Kolledži juurde Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni kompetentsikeskus. Keskuses kaasaegsel tasemel läbi viidavad Eesti ravimudade ja mudaravi toime uuringud on aluseks mudaravi kasutusala laiendamisele ja ravimudast valmistatud toodete väljatöötamisele.

2014. aastal valmis keskuses esimene patendiga kaitstava toote prototüüp – käte mudavann, mis on mõeldud lokaalseks raviks labakäte valudega inimestele nii ülekoormus- ja liigeshaiguste korral. Vajalikku temperatuuri hoidev vann võimaldab vähese mudakuluga viia läbi protseduure nii kodus, töökohal kui tervisekeskustes.

 

Toimetaja: Tiiu Laks



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: