13. juunil 1611 ilmus esimene päikeseplekke kirjeldav teos
13. juunil 1611 ilmus Hollandi astronoomi Johannes Fabriciuse sulest vastavastatud päikeseplekke kirjeldav traktaat „Narratio de maculis in sole observatis et apparente earum cum sole conversione“ ehk „Jutustus Päikesel nähtud plekkidest ja nende näivast pöörlemist koos Päikesega“.
Johhanes Fabricius oli teadaolevalt esimene inimene, kes päikeseplekke märkas. Paar kuud varem, 9. märtsil, jälgis ta oma teleskoobiga päikesetõusu ja täheldas tähel mitmeid tumedaid laike. Peagi kutsus ta plekkide vaatlemiseks appi oma isa, kuna teleskoobiga Päikesesse vaatamine pani silmad valutama. Fabriciuste õnneks leidsid nad peagi, et Päikese vaatlemiseks on mõistlikum kasutada camera obscurat ehk pimekambrit.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa